Kaarlahendus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Legobot (arutelu | kaastöö)
P Robot: muudetud 35 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata
Resümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Lichtbogen 3000 Volt.jpg|pisi|ElektrilineKaarlahendus kaarlahendusõhus kahe naela vahel]]
'''Kaarlahendus''' on kestev sõltumatu [[gaaslahendus]], millele on iseloomulik suur [[voolutihedus]] (10<sup>5</sup> kuni 10<sup>12</sup> A/m<sup>2</sup>) ja gaasi (leegi) kõrge temperatuur (5000 kuni 50 000 K).
'''Kaarlahendus''' (ka '''elektriline kaarlahendus''', '''elektrikaar''', vana nimetus '''Volta kaar''') on kestev [[sõltumatu gaaslahendus]].{{lisa viide}} See tekib enamasti [[gaas]]ilise keskkonna [[elektriline läbilöök|elektrilise läbilöögi]] tagajärjel.
 
Et kaarlahendus tekkiks, on vajalik intensiivne [[termoemissioon]] või [[külmemissioon]] [[katood]]lt ja põrke[[ionisatsioon]] [[elektrood|elektroodidevahelises]] ruumis. Kaarlahendus saab tekkida gaasi rõhul, mis on suurem kui 10<sup>–2</sup> [[Pa]].
== Rakendused ==
 
Kaarlahenduse pinge-voolu tunnusjoon on langev (vt joonis 2 artiklis [[Huumlahendus]]). See tähendab, et voolu tugevnemisel pingelang kaares langeb (kaare [[diferentsiaaltakistus]] on negatiivne). Et seejuures vool ei saaks laviinitaoliselt tugevneda, ühendatakse vooluahelasse jadamisi (järjestikku) eeltakisti, nn ballast.
* [[Sädemik]]
* [[Kaarekustuti]]
* [[Gaaslahenduslamp]]
* [[Kaarkeevitus]]
 
[[Atmosfäärirõhk | Atmosfäärirõhul]] tekkivat kaarlahendust nimetatakse elektrikaareks (ka kaarleegiks, ajalooline nimetus Volta kaar). Selline kaarlahendus algab [[sädelahendus]]ega.
== Vaata ka ==
 
Kaarlahendust rakendatakse keevitusseadmetes ([[kaarkeevitus]]), [[kaarahi | kaarahjudes]] ([[metallurgia]]s), [[gaaslahenduslamp]]ides jm.
* [[Välk]]
 
== Vaata ka ==
* [[Kaarekustuti]]
* [[Kaarkeevitus]]
 
[[Kategooria:Elekter]]
[[Kategooria:Plasmafüüsika]]