Kaarlahendus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
1. rida:
[[Pilt:Lichtbogen 3000 Volt.jpg|pisi|
'''Kaarlahendus''' on kestev sõltumatu [[gaaslahendus]], millele on iseloomulik suur [[voolutihedus]] (10<sup>5</sup> kuni 10<sup>12</sup> A/m<sup>2</sup>) ja gaasi (leegi) kõrge temperatuur (5000 kuni 50 000 K).
Et kaarlahendus tekkiks, on vajalik intensiivne [[termoemissioon]] või [[külmemissioon]] [[katood]]lt ja põrke[[ionisatsioon]] [[elektrood|elektroodidevahelises]] ruumis. Kaarlahendus saab tekkida gaasi rõhul, mis on suurem kui 10<sup>–2</sup> [[Pa]].
Kaarlahenduse pinge-voolu tunnusjoon on langev (vt joonis 2 artiklis [[Huumlahendus]]). See tähendab, et voolu tugevnemisel pingelang kaares langeb (kaare [[diferentsiaaltakistus]] on negatiivne). Et seejuures vool ei saaks laviinitaoliselt tugevneda, ühendatakse vooluahelasse jadamisi (järjestikku) eeltakisti, nn ballast.
* [[Kaarekustuti]]▼
* [[Kaarkeevitus]]▼
[[Atmosfäärirõhk | Atmosfäärirõhul]] tekkivat kaarlahendust nimetatakse elektrikaareks (ka kaarleegiks, ajalooline nimetus Volta kaar). Selline kaarlahendus algab [[sädelahendus]]ega.
== Vaata ka ==▼
Kaarlahendust rakendatakse keevitusseadmetes ([[kaarkeevitus]]), [[kaarahi | kaarahjudes]] ([[metallurgia]]s), [[gaaslahenduslamp]]ides jm.
▲== Vaata ka ==
▲* [[Kaarekustuti]]
▲* [[Kaarkeevitus]]
[[Kategooria:Plasmafüüsika]]
|