Erinevus lehekülje "Mart Niklus" redaktsioonide vahel

Lisatud 60 baiti ,  4 aasta eest
P
link par (+masintoim) using AWB
P (link par (+masintoim) using AWB)
'''Mart-Olav Niklus''' (sündinud [[22. september|22. septembril]] [[1934]] [[Tartu]]s) on [[eestlased|eesti]] [[dissident]] ja vabadusvõitleja.
 
[[1952]] lõpetas Niklus Tartu I Keskkooli (nüüdse [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]i). [[1957]] lõpetas ta [[Tartu Ülikool]]i bioloog-zooloogina, spetsialiseerudes [[ornitoloogia]]le.
 
Mart Niklus oli [[NSV Liit|NSV Liidu]] [[meelsusvang]] aastatel [[1958]]–[[1966]], [[1976]] ja [[1980]]–[[1988]]. Rahumeelses [[vabadusvõitlus]]es tegi Niklus koostööd teiste rahvaste ja eriti teistes [[Balti riigid|Balti riikide]] esindajatega.
== Nikluse tegevus vabadusvõitlejana ==
 
Vastupanuliikumise paljude algatuste (avalikud kirjad, pöördumised, selgitustöö jms) kõrval oli Mart-Olav Niklus [[Balti apell]]i üks koostajaid. Selle tekst koostati augustis [[1979]] Nikluse kodus; ajaloolist sündmust tähistab Nikluse elumajale Tartus Vikerkaare 25 paigutatud mälestustahvel.
 
Mart Niklus ja tema aatekaaslased nõudsid [[1980]]. aasta algul avalikult NSV Liidu okupatsioonivägede viivitamatut tingimusteta väljaviimist [[Afganistan]]ist.
 
[[Eestimaa Kommunistlik Partei|Eestimaa Kommunistliku Partei]] ja [[Riikliku Julgeoleku Komitee]] (KGB) korraldatud kohtulavastusel [[1981]]. aasta jaanuaris kuulutati Mart Niklus "eriti ühiskonnaohtlikuks retsidivistiks".{{lisa viide}} Avalikkuse eest suletud istungil karistas Eesti NSV Ülemkohus teda 10-aastase vangistusega nn erirežiimi kinnipidamisasutuses ja sellele järgneva 5 aastaks asumisele saatmisega. 1981. aastal pidasid nii Niklus kui ka [[Jüri Kukk]] kestvat protesti-[[näljastreik]]i.
 
Maksimaalse karistuse "koostöö eest rahvusvahelise kodanlusega" oli Mart Niklus saanud ka [[1958]]. aastal (tookord 10+3 aastat). 1966. aastal aga muudeti [[ENSV kriminaalkoodeks]]it ja maksimaalkaristuseks selle paragrahvi puhul sai 7 aastat, kuid selleks ajaks oli Niklus viibinud vangistuses juba rohkem kui 8 aastat. Seetõttu vabanes Niklus samal aastal.
== Tegevus pärast Eesti Vabariigi taastamist ==
 
Mart-Olav Niklus osales Eesti Vabariigi taastamisel rahvusriigina selle õigusliku järjepidevuse alusel (Eesti Kodanike Komiteed), hiljem [[Eesti Kongress]]i saadiku ja [[Riigikogu]] [[VII Riigikogu|VII koosseisu]] liikmena Eesti Kodaniku fraktsioonis.
 
Mart Niklus kaitseb [[1920]] sõlmitud Tartu rahulepingule tugineva Eesti Vabariigi territoriaalset terviklikkust, õiguslikku järjepidevust, iseseisvust ning Eesti kodanike isiklikke ja kollektiivseid õigusi, väljendades oma seisukohti nii kodu- kui ka välismaal. Tema kinnitusel pole Eesti Vabariik ikka veel andnud õiguslikku hinnangut Eestimaa Kommunistliku Partei osale lähimineviku inimsusvastastes kuritegudes. Lahendamata on poliitilistest repressioonidest osa võtnud ametiisikute (näiteks õigusteaduste kandidaat, justiitskindralmajor, Eesti NSV teeneline jurist [[Leonid Barkov|Leonid Ivanovitš Barkov]], eriti tähtsate asjade vanemuurija [[Erich Vallimäe]], KGB Tartu büroo ülem [[Antti Talur]]) ja reaagentide vastutuse küsimus. Niklus nõuab oma kaaskohtualuse Jüri Kuke surmaga lõppenud represseerimise, samuti teiste vabadusvõitlejate vaenamise põhjalikku uurimist, süüdlaste avalikustamist, avalikest ametitest kõrvaldamist ja õiglast kohtupidamist nende üle.
Võistlustöö "[[Haapsalu]] ümbruse linnustikust" eest määras TRÜ Õpetatud Nõukogu talle esimese auhinna. Üliõpilasajast saadik on Niklus olnud [[Eesti Ornitoloogiaühing]]u ja [[Eesti Loodusuurijate Selts]]i tegevliige, alates [[2004]]. aastast aga eluaegne liige.
 
Mart Niklus on esindanud Eestit paljudel rahvusvahelistel üritustel, näiteks rahvusvahelistel [[Sahharovi kongressid]]el [[Amsterdam]]is (1990, [[1992]]), [[Endiste Poliitvangide ja Kommunismiohvrite RahvusvaheliseRahvusvaheline Assotsiatsioon|Endiste Poliitvangide ja Kommunismiohvrite Rahvusvahelise Assotsiatsiooni]]i (Inter-Asso) 7. kongressil [[Berliin]]is ([[1999]]) ja 13. kongressil [[Zinnowitz]]is ([[2005]]), antikommunistlikul kongressil ja tribunalil [[Vilnius]]es ([[2000]]), [[Julgust juurde Eetikale]] (Mut zur Ethik) 9. kongressil [[Feldkirch]]is ([[2001]]) ning rahvusvahelistel ühiskondlik-poliitilistel konverentsidel [[Kiiev]]is ([[2003]], [[2004]]), [[Budapest]]is (2000, [[2006]]). [[9. jaanuar|9.]]–[[10. jaanuar]]il [[2007]] osales Niklus Leedu [[Seim (Leedu)|Seimi]] hoones toimunud Leedu Helsingi Grupi 30. aastapäeva tähistaval konverentsil. Nikluse ettekandeid on avaldatud ürituste kogumikes. Erialastel üritustel bioloogina on Niklus viibinud [[Poola]]s, [[Itaalia]]s, [[Inglismaa]]l, [[Prantsusmaa]]l ja [[Türgi]]s. Tänu keelteoskusele ja laialdastele rahvusvahelistele sidemetele on ta ühtekokku viibinud umbes kolmekümnes välisriigis Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas.
 
== Olmelist ==
== Publitsistika ja tõlketegevus ==
 
Mart Niklus on avaldanud loodusteaduste valda kuuluvaid artikleid mitmes teadusväljaandes (neist esimesed juba stuudiumi vältel Tartu Ülikoolis 1950. aastatel), samuti ajakirjanduses.
 
Niklus on tõlkinud eesti keelde [[Charles Darwin]]i kolm peateost (juba 1960.-1970. aastatel, "Autobiograafia" ilmus trükist septembris 2006), [[Etienne de La Boétie]]’ "Arutluse vabatahtlikust orjusest" (ilmunud [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemias]] [[2007]], nr 5 ja 6), samuti 10. detsembril [[1948]] ÜRO-s vastu võetud [[inimõiguste ülddeklaratsioon]]i (tõlgitud esimese vangistuse ajal ja sealsamas ka levitatud).
 
Niklus on pidevalt aidanud toimetada [[Põllumeeste Kogu]] ajalehte [[Rahvuslik Koguja]].
=== Publitsistikakogumikud ===
* "Mind ei tapetud õigel ajal. Artikleid, kõnesid, avalikke kirju ja intervjuusid aastaist 1992–2003". Saatesõna: [[Küllo Arjakas]]. Kirjastus [[Iseseisvus (kirjastus)|Iseseisvus]], Tartu 2004, 128 lk; ISBN 9949105013
* "Ma ei vaiki ikka veel. Valimik artikleid, kõnesid, tõlkeid ja dokumente lähiminevikust". Kirjastus [[Hereditas]], Tartu [[2010]], 256 lk; ISBN 9789949210343
 
== Autasud ja aunimetused ==
== Publitsistikat Mart Niklusest ==
 
Kinostuudio Tallinnfilm tegi [[1989]]. aastal Mart Niklusest filmi "[[Kolmkümmend aastat hiljem]]" (režissöör [[Jaak Lõhmus (filmikriitik)|Jaak Lõhmus]]).
 
2005. aastal valmis film "[[Balti Apell 25]]" (ingliskeelsete subtiitritega, režissöör [[Agu-Üllar Kull]], operaator [[Mati Hint]]).
 
Koos USA ajakirjaniku ja publitsisti [[David Satter]]iga osales Mart Niklus suvel 2006 antikommunistliku tõsielufilmi võtetel Tallinnas (režissöör [[Andrei Nekrassov]]).
Mart Nikluse elu ja võitlusega on võimalik tutvuda [[Ants Kippar]]i jt võitluskaaslaste poolt avaldatud raamatus "Mart Niklus & Jüri Kukk. Kaks, kes ei alistunud" (Stockholm, 1983), [[Rein Taagepera]] ja [[Andres Küng]]i mitmes eesti-, inglise- või rootsikeelses raamatus (näiteks A. Küng, "Estland vaknar", Stockholm, 1989), baltisaksa kirjaniku [[Bernd Nielsen-Stokkeby]] raamatus "Baltische Erinnerungen" ([[1991]]), samuti Tartu Ülikooli Kirjastuse poolt välja antud [[Viktor Niitsoo]] raamatus "Vastupanu" ([[1997]]), [[Tiit Madisson]]i raamatutes "Vastasseis" (1996) ja "Riigipööraja märkmik" (1999), Jüri Lina raamatus "Öised päevad" (Stockholm, 2005), [[Mari-Ann Kelam]]i raamatus "Kogu südamega" (2002), klassivend [[Johan Ahlberg]]i mälestustekogumikus "Eesti elu" (2003), ülikoolikaaslase [[Helve Kruus-Sarapuu]] mälestusteraamatus "Puu mõõdab inimest" (2005), [[Lembit Ainsoo]] ja [[Uno Ainsoo]] teatmeteoses "1000 tartlast läbi aegade" (Liivimaa Mälu, Greif, 551 lk, 2003), kogumikus "Eesti ajalugu" (VI, Ilmamaa, 2005), David Satteri raamatus "Meeletuse ajastu. Nõukogude Liidu allakäik ja langus" (2005, nõuandja Mart Niklus ise) jt.
 
Nikluse tegevus ja ta saatus on leidnud sageli kajastamist isekirjastuslikes (samizdati) väljaannetes "Lisandusi Mõtete ja Uudiste Vabale Levikule Eestis" (anti okupatsiooniajal välja Tartus ja hiljem Stockholmis), samuti "Isekirjas" (ilmus [[Kohtla-Järve]]l [[1982]]–[[1985]], väljaandja Holger Kaljulaid), Moskvas ilmunud "Jooksvate Sündmuste Kroonikas" ja "Leedu Katoliku Kiriku Kroonikas".
 
Nikluse tegevust on kõrgelt hinnanud kunagine metsavend [[Alfred Käärmann]] oma raamatus "Surmavaenlase vastu" (Tartu Ülikooli Kirjastus, viimane kordustrükk 1999) ning mitu brošüüri, ajakirjandusväljaannet, raadio- ja telekanalit kodu- ja välismaal.
== Välislingid ==
* Mart Niklus raadiosaates "[[Kukul külas]]", 26. september 2004, [http://akamai.tehnokratt.net/tehnokratt/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2004-09-26_13-04.wma 1. osa], [http://akamai.tehnokratt.net/tehnokratt/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2004-09-26_14-04.wma 2. osa]
* [[Aivar Kull]], [http://tartu.postimees.ee/281004/tartu_postimees/kultuur/148467.php "Mart Niklus jätkab oma vabadusvõitlust" (raamatu "Mind ei tapetud õigel ajal" arvustus)] – Tartu Postimees 28. oktoober 2004 ja A. Kulli raamatus "Kulli pilk", [[Ilmamaa]], Tartu [[2005]], lk 321–323
 
{{JÄRJESTA:Niklus, Mart}}