Tartu Linnamuuseum: erinevus redaktsioonide vahel

'''Tartu Linnamuuseum''' on [[1955]]. aastal asutatud muuseum, mille eesmärgiks on koguda, säilitada, uurida ja tutvustada [[Tartu]] linna ajalugu.

Algselt '''Tartu Rajoonidevahelise Koduloomuuseumina''' alustanud muuseum keskendus Tartu linna ajaloo uurimisele ja tutvustamisele 1957. aastal. Muuseum on nende aastate jooksul laienenud, nagu on laienenud ka tegevusvaldkonnad – koguvast, uurivast ja vahendavast muuseumist on saanud kaasav, oma kogukonnaga aktiivselt suhtlev muuseum.<ref name=":0">Tartu Linnamuuseum tähistab 60. sünnipäeva - Tartu Linnamuuseumi pressiteade, 27.10.2015</ref>

Tartu Linnamuuseumi koosseisu kuuluvad [[Oskar Lutsu majamuuseum]], [[19. saj.sajandi Tartu linnakodaniku muuseum]], [[KGB Kongide muuseum|KGB kongide muuseum]]  ja [[Laulupeomuuseum]]. Muuseumi kollektsiooni suure osa moodustab Tartu vanemat aega kajastav [[arheoloogia]]kogu. Märkimisväärne on ka linna ruumilist arengut kajastav fotokogu, lisaks veel arhiivi- ja esemekogud – 2015. aasta seisuga on kollektsioonis kokku umbes 158 000 säilikut.<ref name=":0" />

2001. aastal valminud näitus "Dorpat.Jurjev.Tartu" on Tartu ajaloo museoloogiline interpretatsioon. 2010. aastal möödus 90 aastat [[Tartu rahu|Tartu rahulepingu]]lepingu sõlmimisest. Juubeliaasta puhul avati Tartu Linnamuuseumis uuendatud [[Vabadussõda|Vabadussõja]] ja Tartu rahu ekspositsioon. Lisaks rikkalikule foto- ja teabematerjalile on vaatamiseks välja pandud sajandivanused originaalesemed: Tartu rahukonverentsi läbirääkimiste laud koos toolidega, [[Vabadusrist|Vabaduse Ristid]], rahudelegatsiooni liikmele [[Ants Piip|Ants Piibule]] kuulunud Tartu rahulepingu eksemplar ja palju muud põnevat.<ref>Tartu Linnamuuseumi kodulehekülg - vaadatud 27.10.2015</ref>

Kuni 2000. aastani asus Tartu Linnamuuseum aadressil [[Oru tänav|Oru]] 2, alates 30. augustist 2001 endises kultuurimajas, linnafolklooris ka "[[Katariina maja]]na" tuntud helesinises mõisahoones [[Narva maantee (Tartu)|Narva mnt]] 23. 1790. aastal valminud maja kuulus leitnant [[Woldemar Conrad von Pistohlkors|Woldemar Conrad von Pistohlkorsile]]ile . Aadliseisuse esindajana soovis ta endale luksuslikku ja moodsat, kuid samas klassikalist linnapaleed, nagu need olid levinud [[Madalmaad|Madalmaades]]es, [[Põhjamaad|Põhjamaades]]es ja [[Saksamaa|Saksamaal]]l. Maja arhitekt oli tolleaegse Tartu tuntuim ehitusmeister, Rostocki päritolu [[Johann Heinrich Bartholomäus Walter]], kes projekteeris ka [[Tartu raekoda|Tartu raekoja]] ja töötas Tartus kokku üle 40 aasta.

Värvilistel kunstmarmorist seinatahvlitel, akende vahele paigutatud peeglite ümber, [[supraport]]idel (ukse kohal olevad raamistatud kaunistused) ja laes on rikkalik [[stukk]]dekoor [[Louis XVI]] stiilis. Louis XVI stiil esindab prantsuse [[Varaklassitsism|varaklassitsismivaraklassitsism]]i, mis valitses aastatel 1760–1790 kuningas Louis XVI aegses ruumikujunduses. Esindusruumi tähtsust rõhutab rõõmus ja pidulik kujundus. Saali pruunikaspunase süüga heledast kunstmarmorist seinu kaunistavad ovaalraamis figuraalkompositsioonid ja trofeekimbud, peeglid on raamitud [[Girland|girlandidegagirland]]idega (pärg, vanik). Supraportidel on portreemedaljonide raamiks lopsakate lehvidega seotud tamme- ja loorberivanikud. Roosikeste, nartsisside jt lilleõite põimingud vahelduvad nõtkete girlandidega. Peegliraamides on kesksel kohal varaklassitsismi lemmikmotiiv kraatervaas (kreeka ''krater'', 'veinisegamisnõu').