Eesti Ajakirjanike Liit: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
vt ka rub
Lemmik (arutelu | kaastöö)
Lisatud lõik ajaloost. Tekib vastuolu seoses varasemas tekstis nimetatud asutamiskuupäevaga.
32. rida:
==Ajalugu==
Praegune Eesti Ajakirjanike Liit loeb algusajaks 1919. aastat, kui 14. juunil registreeriti [[Tallinna-Haapsalu rahukogu]]s '''Eesti Ajakirjanikkude Ühing'''<ref> [http://www.eki.ee/keeljakirjandus/Aru925-940.pdf Krista Aru. Eesti Ajakirjanike Liidu sünd], [[Keel ja Kirjandus]], 2009, nr. 12 </ref>. Katseid ajakirjanikke ühendada tehti aga juba 19. sajandi lõpus.
 
20. juuni 1919 Päevaleht kirjutab, et eelneval õhtul kogunesid väiksel arvul ajakirjanikud Tallinna ja Tartu ajalehtede toimetustest. Arutati üksikasjaliselt põhikirja ja otsustati ühingusse vastu võtta kõik tol ajal tegutsevad ajakirjanikud ja ajalehtede kaastöölised, kelle peasissetulekuks on ajakirjandustöö. Ühingu liikmete hulka võisid kuuluda ka korrektorid. Liikmemaksuks määrati pool protsenti kuupalgast ja eestseisus valiti kaheksaks aastaks. Et ajakirjanikke oli tulnud kokku vähe, valiti esialgu ainult ajutine juhatus, kes valmistaks ette ühingu töö.
 
Ajakirjanike organisatsioon tugevnes sedavõrd, et 1926. aastal sai alguse pressiballide traditsioon, 1927. aastal osteti [[villa Walfried]] [[Tallinn]]as [[Kose (Tallinn)|Kosel]] ning loodi [[Ajakirjanikkude Kodu]]. 1925. aastal [[Eesti Kultuurkapital|Kultuurkapitali]] loomisel asutatud Ajakirjanduse sihtkapitali abiga said ajakirjanikud [[stipendium]]e ja õppereise.