|
[[Pilt:Tanning-starter.jpg|pisi|150px|Luminofoorlambi [[süütur]] ]]
{{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2011}}
[[Pilt:Fluorescent lamp-function.gif|pisi|400px|Luminofoorlambi süütamise protsess]]
'''Süütur''' ehk starter on [[Gaaslahenduslamp|gaaslahenduslampide]] [[süüteseade]], mis süütab gaaslahenduse lambis tänu [[paispool]]is ehk [[elektromagnetiline ballast|elektromagnetilises ballastis]] salvestunud energia arvel tekkivale [[Pinge (elekter)|pinge]] hetkelisele suurenemisele (pingeimpulsile).
'''Süütur''' ehk starter on seadis, mis koos [[paispool]]iga oli kasutusel [[gaaslahendus]]e süütamiseks peamiselt torukujulistes [[luminofoorlamp]]ides.
Süüturis paikneb [[huumlamp]] koos normaalolekus avatud [[bimetall]kontaktiga, mis ühendatakse lambi hõõgniitide ja lambi voolu piirava paispooli (ballasti) [[vooluahel]]asse. Kui lambi toide sisse lülitada, siis rakendub süüturile võrgupinge ja huumlampi läbiva lahendusvoolu toimel bimetallkontakt kuumeneb kiiresti. Peagi paindub kontakti bimetallelektrood teise elektroodi vastu, lühistades huumlambi ja sulgedes luminofoorlambi kütteniitide toiteahela. Lambi kütteniidid kuumenevad, kuid lambi süütamiseks sellest ei piisa. Süüturis huumlahenduse lakkamisel jahtuvad elektroodid paari sekundiga ja lahutuvad, katkestades võrgutoiteahela. Tulemusena tekib paispoolis kõrge, kuni 1000-voldine [[eneseinduktsioon]]i pinge impulss, mis kutsubki esile lambi süttimise ja luminofoortorus tekib püsiv lahendus. Pingelangu tõttu paispoolis on pinge süüturil nüüd võrgupingest madalam, mistõttu huumlahendust ei teki ja kontaktid enam ei sulgu.
[[Pilt:Starter Of Fluorescent Lamp.JPG|pisi|100px|Luminofoortorude süütur]]
Huumlambiga süüturi sees on paralleelselt [[neoonlamp]] ja [[kondensaator]]. Neoonlambis üks kontakt on jäik, aga teine võib liikuda. Stardi ajal lambi [[pingelang]] puudub ja elektroodid on "külmad", aga süüturis hakkab neoonlamp põlema ja elektroodid kuumenevad. Kuumenemise tõttu elektroodid lühistuvad. Seejärel tekib pingeimpulss. Kui pingeimpulsist põhjustatud [[elektrivool|vool]] ulatub vajaliku väärtuseni, siis tekib elektrilahendus ja [[luminofoorlamp|luminofoortoru]] hakkab helendama. Lambi süttimisel vool läbi süüturi katkeb ja süüturi kontaktid avanevad.
Lambi toitelülitusse kuuluvad ka kondensaatorid [[võimsustegur]]i parandamiseks ja raadiohäirete summutamiseks.
Kuna süüturi kasutamisel [[elektrivool|vool]] kasvab süütamiseks vajaliku väärtuseni aeglaselt, siis on stardiaeg pikk ja süütamisel lamp sageli vilgub. Seetõttu kasutatakse tänapäeval elektroonilisi süüteseadmeid ja sageli ka elektroonilisi kõrgsagedustoiteplokke ehk [[elektrooniline ballast|elektroonilisi ballaste]]. ▼
▲KunaNiisuguse süüturi kasutamisel [[elektrivool|vool]] kasvab süütamiseks vajaliku väärtuseni aeglaselt, siis on stardiaeg pikk ja süütamisel lamp sageli vilgub. SeetõttuKa kasutataksepõhjustab tänapäevalpaispool elektroonilisienergiakadu. süüteseadmeidSeetõttu jakasutatakse sageli katänapäeval elektroonilisi kõrgsagedustoiteplokkeliiteseadiseid ehk [[elektrooniline ballast|elektroonilisi ballaste]].
[[Pilt:Ignitor.JPG|pisi|Impulsstardiseade skeem]]
[[Kategooria:Valgustus]] ▼
== Elektrooniline süütur ==
Elektroonilise süüturi sees on kaks [[paispool|drosselit]] ühel [[magnetsüdamik]]ul, mis moodustavat [[trafo]]. Pärast trafot on paralleelselt [[sümistor]] ja [[takisti]]. Süütamise ajal [[sümistor]]i baasil tekib signaal, mis tõstab pinget vajaliku väärtuseni. Kui lambis [[ioniseerimine]] lõpeb, siis baasil signaal kaob ja pingelangu tõttu takistil trafo enam pinget ei tõsta.
[[ru:Импульсное зажигающее устройство]] ▼Süüturite kasutamise puudused:
* Pikk käivitus (1–3 s)
* Suurem energiakadu ([[paispool]]i kuumenemise tõttu) võrreldes elektroonilise ballasti kasutamisega
* Madal võimsustegur cos φ=0.5 (juhul kui ei kasutata kompenseerivaid kondensaatoreid)
* Madalsageduslik (50Hz) müra [[paispool]]ist
* Võrgusagedusest põhjustatud lambi virvendamine ja vilkumine mis võib kahjustada nägemist ja mõnikord võib olla ohtlik [[stroposkoopefekt]]i tõttu. Kõrgsagedusliku [[elektrooniline ballast|elektroonilise ballasti]] kasutamine võimaldab sellest puudusest vabaneda.
* Ballasti suuremad mõõtmed ja mass võrreldes elektroonilise ballasti kasutamisega.
* Temperatuuridel alla 10 °C lambi heledus märgatavalt väheneb gaasi rõhu vähenemise tõttu lambis.
* Miinustemperatuuridel võivad lambid kirjeldatud "klassikalise skeemiga" üldse mitte süttida, mistõttu on vaja toitepinget reguleerida kõrgemaks nt. [[autotrafo]]ga.
* Puudub võimalus lambi heledust reguleerida. Kõrgsagedusliku [[elektrooniline ballast|elektroonilise ballasti]] kasutamine võimaldab sellest puudusest vabaneda.
[[Kategooria:Elekter]]
*[[Liiteseadis]]
▲[[Kategooria:Valgustus]]
*Elektromagnetiline ballast]]
▲[[ru:Импульсное зажигающее устройство]]
| 