Art déco: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[File:Chrysler top2.jpg|thumb|[[Chrysler Building]]i tipuosa.]]'''''Art Déco''''' oli populaarne modernse kunsti suunaline aegkond aastail [[1925]]–[[1940
Kaasaegselt tõlgendades järgis suund sellele eelnenud ''[[Belle époque]]'' aegset [[Juugend|juugendlikku]] (''Art nouveau'') joont ning seda iseloomustas segu [[Uusklassitsism|uusklassitsismist]], [[Konstruktivism (kunst)|konstruktivismist]], [[Funktsionalism|funktsionalismist]], [[Modernism|modernismist]], [[Kubism|kubismist]] ja [[Futurism|futurismist]]. ''Art déco'' oli siiski puhtalt otstarbekohast ilu nõudev [[dekoratiivkunst]], mille üks mõjutajaid oli
''Art déco'' näiteid leiab kõikjalt maailmast, peamiselt küll [[USA]]-st ja [[Euroopa]] metropolidest. [[1930. aastad|1930ndatel]] kasutati dekoreeriva ajastu stiili laialdaselt avalike hoonete ja raudteejaamade projekteerimises. Ilmselt kaks selle suuna tuntuimat arhitektuurinäidet on [[Chrysler Building]] ja [[Empire State Building]] kõrgehitised [[New York|New Yorgis]], linna ennast võib lähtuvalt pidada antud kunstisuuna hälliks ja alalhoidjaks. Teised tuntud ehitised on veel [[Times Square Building]], [[Carbide & Carbon Building]], [[American Radiator Building]], [[Radio City Music Hall]], [[Rockefeller Center]], [[The Trump Building]], [[Waldorf-Astoria hotell]], [[The Royal York Hotel]], [[Daily Express Building]], [[Chicago Tribune Building]], [[Chicago Board of Trade Building]], [[LeVeque Tower]], [[Luhrs Tower]], [[Niagara Mohawk Building]], [[Eastern Columbia Building]], [[T&G Building]], [[Griffith observatoorium]], [[Buffalo linnavalitsuse hoone]], [[Battersea elektrijaam]], [[Hooveri pais|Hooveri tamm]], [[Lunastaja Kristuse kuju]] ja kabaree [[Folies Bergère]] fassaad. Mitmed Eestile lähimad näited on väiksemal kujul esindatud [[Stockholm|Stockholmi]] ja [[Helsingi]] südalinnadest (''vt.'' [[Mikael Agricola|Mikael Agricola kirik]], [[Helsingi pearaudteejaam|pearaudteejaam]], [[hotell Torni]], ''[[Uusi ylioppilastalo]]''), samal ajal kui [[Riia]] kesklinn on vastupidiselt just enamasti eelnenud juugendstiilis ehitatud. Küll on aga Riia suursugune keskturg ja [[Tartu turuhoone]] (rajati 1936-38) esindatud neoklassitsistlikus dekoratiivstiilis.
8. rida:
Suunda viljelenud kuulsamaid:
* näitlejaid: [[Marlene Dietrich]];
* kunstnikke: [[Tamara de Lempicka]], [[Jean Dupas]], [[Raphaël Delorme]], [[Jean-Gabriel Domergue]];
* disainereid: [[Erté]], [[Rene Lalique|René Lalique]], [[Jean Després]], [[Émile-Jacques Ruhlmann]], [[Sonia Delaunay]], [[Léon Bakst]];
* illustraatoreid: [[Paul Poiret]], [[Adolphe Jean-Marie Mouron|A.M. Cassandre]], [[Arthur Radebaugh]], [[Georges Lepape]];
* skulptoreid: [[Lee Lawrie]], [[Rene Paul Chambellan]], [[Joseph-Émile Brunet]], [[Hildreth Meière]], [[Jean Dunand]], [[Paul Manship]], [[René Buthaud]], [[Joseph Csaky]];
* arhitekte: [[Edward Weber]], [[William van Alen]], [[William Frederick Lamb]].
{{Moodnekunst}}
|