Erinevus lehekülje "Art déco" redaktsioonide vahel

Lisatud 125 baiti ,  4 aasta eest
resümee puudub
[[File:Chrysler top2.jpg|thumb|[[Chrysler Building]]i tipuosa.]]'''''Art Déco''''' oli populaarne kunstisuund aastail [[1925]]–[[1940. aastad|1940ndad]], nii-öelda ''[[Tööstuslik pööre|masinaajastu]]'' lõppedes. Eriti populaarne oli ta [[Sisekujundus|sisekujunduses]] ja [[Tarbekunst|tarbekunstis]], aga samas kasutati seda [[Arhitektuur|arhitektuuris]] ja [[Tööstusdisain|tööstusdisainis]] ning ka [[Poster|postri]]- ja [[Maalikunst|maalikunstis]], [[Skulptuur|skulptuuris]] ja [[Juveliirikunst|juveliirikunstis]], [[Fotograafia|fotograafias]], [[Filmikunst|filmikunstis]], [[Mood|moes]] kui mujalgi. Kunstisuuna nimi on võetud näituse "''Exposition Internationale des Arts Décoratifs et Industriels Modernes''" pealkirjast, mis toimus Pariisis [[1925]]. aastal.
 
Kaasaegselt tõlgendades järgis suund sellele eelnenud ''[[Belle époque]]'' aegset [[Juugend|juugendlikku]] (''Art Nouveaunouveau'') joont ning seda iseloomustas segu [[Uusklassitsism|uusklassitsismist]], [[Konstruktivism (kunst)|konstruktivismist]], [[Funktsionalism|funktsionalismist]], [[Modernism|modernismist]], [[Kubism|kubismist]] ja [[Futurism|futurismist]]. ''Art déco'' oli siiski puhtalt otstarbekohast ilu nõudev [[dekoratiivkunst]], mille üks mõjutajaid oli ka talitluslikku mõtteviisi soosiv [[Bauhaus|Bauhausi koolkond]]. Seal kus juugend oli stiliseeritud ja kõverjooneline ning suurlinlik ehk metropoliitne, seal dekoratiivkunst oli ladus ja sirgjooneline ning üle-mandriliselt kosmopoliitne. Seda on kutsutud hüüdnimega "Taltunud Kubism" ja see ei olnud nii looduslähedane kui juugend, vaid pigem tehniline. See tähistas elegantselt endas helgema tuleviku saabumise ootusärevust ja optimismi, vaba-aegset energilist jõudeolekut ja eksootilisi reisimisvõimalusi, kõrgusse pürgivaid hooneid, funktsionaalset ja meisterlikku masin-ajastut, progressiivset tehnoloogilist läbimurret, priiskavat teatraalsust ja ekstravagantset elevust kui ka luksuslikku glamuuri. Peamiselt kasutati sümmeetriliselt julgetes nurgelis-geomeetrilistes ornamentatsioonides või mustrites materjalidena lakitud puitu, toonitud klaasi, alumiiniumi, kroomterast, roostevaba terast, bakeliiti ja muid plastmasse. Samuti võtsid toonased automobiilid, rongid, ookeaniaurikuid ja aeroplaanid üha rohkem futuristlikuma ning aerodünaamilisema kuju. Kohati oli tähtis ka kuldselt või metalselt läikiva kroomse kuma demonstereerimine. Omamoodi märkimisväärse tõuke suuna kujunemisele andis ka [[Tutanhamon|Tutanhamoni]] haua leidmine [[Kuningate org|Kuningate orust]] [[1922]]. aasta novembris, mis päästis valla ülemaailmse egiptomaania ja kõige sellega seonduva lummuse ning selle eksootikaeksootiliste motiivide kujutamise kunstis ja käsitöös. ''Art déco'' kunstisuuna üldist väljanägemist on raske kirjeldada, aga on öeldud, et selles on modernset "tunneb ära, kui silmata" kvaliteeti.
 
''Art déco'' näiteid leiab kõikjalt maailmast, peamiselt küll [[USA]]-st ja [[Euroopa]] metropolidest. [[1930. aastad|1930ndatel]] kasutati dekoreerivat stiili laialdaselt avalike hoonete ja raudteejaamade projekteerimises. Ilmselt kaks selle suuna tuntuimat arhitektuurinäidet on [[Chrysler Building]] ja [[Empire State Building]] kõrgehitised [[New York|New Yorgis]], linna ennast võib lähtuvalt pidada antud kunstisuuna hälliks ja alalhoidjaks. Teised tuntud ehitised on veel [[Times Square Building]], [[Carbide & Carbon Building]], [[American Radiator Building]], [[Radio City Music Hall]], [[Rockefeller Center]], [[The Trump Building]], [[Waldorf-Astoria hotell]], [[The Royal York Hotel]], [[Daily Express Building]], [[Chicago Tribune Building]], [[Chicago Board of Trade Building]], [[LeVeque Tower]], [[Luhrs Tower]], [[Niagara Mohawk Building]], [[Eastern Columbia Building]], [[T&G Building]], [[Griffith observatoorium]], [[Buffalo linnavalitsuse hoone]], [[Battersea elektrijaam]], [[Hooveri pais|Hooveri tamm]], [[Lunastaja Kristuse kuju]] ja kabaree [[Folies Bergère]] fassaad. Mitmed Eestile lähimad näited on väiksemal kujul esindatud [[Stockholm|Stockholmi]] ja [[Helsingi]] südalinnadest (''vt.'' [[Mikael Agricola|Mikael Agricola kirik]], [[Helsingi pearaudteejaam|pearaudteejaam]], ''[[Uusi ylioppilastalo]]''), samal ajal kui [[Riia]] kesklinn on vastupidiselt just enamasti eelnenud juugendstiilis ehitatud. Küll on aga Riia suursugune keskturg ja [[Tartu turuhoone]] (rajati 1936-38) esindatud neoklassitsistlikus dekoratiivstiilis.
 
''Art déco'' kaotas enda sõdadevahelise tulevikulootuse ja populaarsuse [[1930. aastad|1930ndate]] lõpus, seoses II maailmasõja puhkemisega Euroopas kui ka Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas, ning hiljem taaselustus inspiratsioonina uuesti 1980. aastate [[Graafiline disain|graafilises disainis]].
Anonüümne kasutaja