Erinevus lehekülje "Art déco" redaktsioonide vahel

Lisatud 10 baiti ,  4 aasta eest
resümee puudub
[[File:Chrysler top2.jpg|thumb|[[Chrysler Building]]i tipuosa.]]'''''Art Déco''''' oli populaarne kunstisuund aastail 1925–1938, nii-öelda ''[[Tööstuslik pööre|masinaajastu]]'' lõppedes. Eriti populaarne oli ta [[Sisekujundus|sisekujunduses]] ja [[Juveliirikunst|juveliirikunstis]], aga samas kasutati seda [[Arhitektuur|arhitektuuris]] ja [[Tööstusdisain|tööstusdisainis]] ning ka [[Poster|postri]]- ja [[Maalikunst|maalikunstis]], [[Skulptuur|skulptuuris]], [[Fotograafia|fotograafias]], [[Filmikunst|filmikunstis]] kui ka mujalgi. Kunstisuuna nimi on võetud näituse "''Exposition Internationale des Arts Décoratifs et Industriels Modernes''" pealkirjast, mis toimus Pariisis [[1925]]. aastal.
 
Kaasaegselt tõlgendades järgis suund sellele eelnenud [[Juugend|juugendi]] (''Art Nouveau'') joont ning seda iseloomustas segu [[Uusklassitsism|uusklassitsismist]], [[Konstruktivism (kunst)|konstruktivismist]], [[Modernism|modernismist]], [[Kubism|kubismist]] ja [[Futurism|futurismist]]. ''Art déco'' oli siiski puhtalt otstarbekohast ilu nõudev [[dekoratiivkunst]], mille üks mõjutajaid oli ka talitluslikku mõtteviisi soosiv [[Bauhaus|Bauhausi koolkond]]. Seal kus juugend oli stiliseeritud ja kõverjooneline ning suurlinlik ehk metropoliitne, seal dekoratiivkunst oli ladus ja sirgjooneline ning kosmopoliitne. See tähistas elegantselt endas helgema tuleviku saabumise ootusärevust ja optimismi, vaba-aegset energilist jõudeolekut ja eksootilisi reisimisvõimalusi, funktsionaalset ja meisterlikku masin-ajastut, tehnoloogilist läbimurret, priiskavat teatraalsust ja ekstravagantset elevust kui ka luksuslikku glamuuri. Peamiselt kasutati nurgelis-geomeetrilistes ornamentatsioonides materjalidena lakitud puitu, toonitud klaasi, alumiiniumi, kroomterast, roostevaba terast, bakeliiti ja muid plastmasse. Samuti võtsid toonased automobiilid, rongid, ookeaniaurikuid ja aeroplaanid üha rohkem futuristlikuma ning aerodünaamilisema kuju. Kohati oli tähtis ka kuldselt või metalselt läikiva kroomse kuma demonstereerimine. Omamoodi märkimisväärse tõuke suuna kujunemisele andis ka [[Tutanhamon|Tutanhamoni]] haua leidmine [[Kuningate org|Kuningate orust]] 1922. aasta novembris, mis päästis valla ülemaailmse egiptomaania ja kõige seonduva lummuse ning selle eksootika kujutamise kunstis ja käsitöös. ''Art déco'' kunstisuuna üldist väljanägemist on raske kirjeldada, aga on öeldud, et selles on modernset "tunneb ära, kui silmata" kvaliteeti.
 
''Art déco'' näiteid leiab kõikjalt maailmast, peamiselt küll [[USA]]-st ja [[Euroopa]] metropolidest. Ilmselt kaks selle suuna tuntuimat arhitektuurinäidet on [[Chrysler Building]] ja [[Empire State Building]] kõrgehitised [[New York|New Yorgis]], linna ennast võib lähtuvalt pidada antud kunstisuuna hälliks ja alalhoidjaks. Teised tuntud ehitised on veel [[Rockefeller Center]], [[Buffalo linnavalitsuse hoone]] ja kabaree [[Folies Bergère]] fassaad. Mitmed Eestile lähimad näited on väiksemal kujul esindatud [[Stockholm|Stockholmi]] ja [[Helsingi]] südalinnadest (''vt.'' Mikael Agricola kirik), samal ajal kui [[Riia]] kesklinn on vastupidiselt just enamasti eelnenud juugendstiilis ehitatud.
Anonüümne kasutaja