Albaania suhted LäänegaLääneriikidega halvenesid pärast kommunistliku režiimi keeldumist vabadest valimistest detsembris 1945. Albaania piiras Ameerika Ühendriikide ja Briti[[Suurbritannia]] personali liikumist riigis, süüdistades neid antikommunistlike ülestõusude algatamises põhjapoolsetes mägedes. Suurbritannia teatas aprillis, et ei saada diplomaatilist missiooni Tiranasse; Ameerika Ühendriigid tõid oma missiooni[[missioon]]i välja novembris; ja nii Ameerika Ühendriigid kui ka Suurbritannia olid vastu Albaania vastuvõtmisele ÜRO-sse. Albaania režiim kartis, et Ameerika Ühendriigid ja Suurbritannia, kes toetasid antikommunistlikke jõude [[Kreeka kodusõda|käimasolevas kodusõjas]] [[Kreeka kuningriik|Kreeka]]s, võivad toetada Kreeka nõudmisi [[Põhja-Epeiros|territooriumile Lõuna-Albaanias]]; ja kahtlused kasvasid juulis, kui Ameerika Ühendriikide Senati resolutsioon toetas Kreeka nõudmisi.
Albaania ja Suurbritannia vahel tekkis aastal 1946 [[Korfu kanali intsident|suur intsident]] pärast seda, kui Tirana nõudis jurisdiktsiooni[[jurisdiktsioon]]i Albaania mandri ja Kreeka saare [[Korfu]] vahelise kanali üle. Suurbritannia vaidlustas Albaania nõude, seilates nelja hävitajaga kanalisse. Kaks laeva sõitsid 22. oktoobril 1946 miinile ja 44 meeskonnaliiget hukkus. Suurbritannia kaebas ÜRO-sse ja [[Rahvusvaheline Kohus|Rahvusvahelisse Kohtusse]], mis oma esimeses juhtumis üldse langetas otsuse Tirana vastu.
Pärast 1946. aastat hakkasid Ameerika Ühendriigid ja ÜhendkuningriikSuurbritannia rakendama keerukat salaplaani Albaania kommunistliku režiimi kukutamiseks, toetades antikommunistlikke ja rojalistlikke jõudusid riigis. Aastal 1949 töötasid Ameerika Ühendriikide ja BritiSuurbritannia luureorganisatsioonid koos kuningas [[Zog I]] ja tema ihukaitseväelastega. Nad värbasid Albaania põgenikke ja emigrante [[Egiptuse kuningriik|Egiptusest]], Itaaliast ja Kreekast; treenisid neid [[Küpros]]el, [[Malta]]l ja Saksamaa Liitvabariigis ([[Lääne-Saksamaa|Saksamaa Liitvabariigis]]l); ja saatsid nad Albaaniasse. Sissiüksused sisenesid Albaaniasse aastatel 1950 ja 1952, kuid Albaania julgeolekujõud tapsid või vangistasid nad kõik. BritiSuurbritannia luureteenistuse ja Ameerika Ühendriikide [[Luure KeskagentuuriKeskagentuur]]i vahel sideohvitserina töötanud Nõukogude topeltagent [[Kim Philby]] lekitas detaile sissetungiplaanist Moskvasse ja turvaaugus hukkus umbes 300 agenti.
Pärast riigivastase tegevuse lainet, sealhulgas nurjunud sissetungid ja Nõukogude Liidu saatkonna pommitamine Tiranas 1951. aasta märtsis, rakendas Albaania režiim karme sisejulgeoleku meetmeid. Septembris 1952 kehtestas Rahvakogu karistusseadustiku[[karistusseadustik]]u, mis nõudis surmanuhtlust[[surmanuhtlus]]t kõigile üle üheteistkümneaastastele, kes tunnistati süüdi riigivastases vandenõus[[vandenõu]]s, riigivara kahjustamises või majandussabotaažimajandus[[sabotaaž]]i toimepanemises. Poliitilised hukkamised olid tavalised, kommunistliku režiimi ajal hukati kokku 5000 kuni 25 000 inimest.
