Redaktsioon: 15. juuni 2016, kell 15:03 redigeeri Estopedist1 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 189 055 muudatust →‎Piirkonna ajalugu: link par Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 15. juuni 2016, kell 15:10 redigeeri eemalda Estopedist1 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 189 055 muudatust →‎Piirkonna ajalugu: linke par Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
50. rida: Aastal [[1708]] eraldati Eestimaast Virumaa, millele liideti veel [[Tartumaa]] ja nimetati Narva maakonnaks ning liideti [[Ingerimaa kubermang]]uga. [[1710]]–[[1712]] möllas Eestimaal jälle katk. Vaivara kihelkonnas tühjenes inimestest täielikult [[Päite mõis]], ülejäänud kihelkond kaotas üle poole oma elanikest. [[1719]] liideti piirkond [[Peterburi kubermang]]uga [[Narva provints]]ina. [[Pilt:Atlas von Liefland 12.tif\|400px\|pisi\|[[Eestimaa kubermang]]u [[Rakvere kreis]]. [[Ludwig August Mellin]]i kaardil, "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel". 1798]] Rootsi loovutas Eestimaa alad ametlikult [[Uusikaupunki rahu]]ga [[1721]]. aastal. Pärast rahulepingu sõlmimist 1721. aastal moodustas vene võim [[Restitutsioonikomisjon\|restitutsioonikomisjonid]], mis asusid [[1722]] tööle. 1722. aastal eraldati [[Narva maakond]] Peterburi kubermangust, kuid [[Narva]] linn jäi Peterburi kubermangu, kus oli aastatel [[1775]]–[[1802]] maakonnavabaks linnaks. [[Tartu maakond]] liideti [[Liivimaa kubermang]]uga ning Eestimaa kubermang eraldati Peterburi kubermangust eraldiseisvaks 1. järgu haldusüksuseks Piirkond oli [[Eestimaa kubermang]]u [[Rakvere kreis]]i ja [[Viru kreis]]i koosseisus ning aastatel [[1798]]–[[1888]] oli [[Alutaguse kihelkond\|Alutaguse kihelkonnas]] moodustatud [[adrakohtu ringkond]], kuhu kuulusid ka Vaivara kirikukihelkonna alad. Alutaguse ehk Vaivara [[adrakohtunik]] oli ametis [[1802]]–[[1888]]. 56. rida: [[1816]]–[[1906]] tegutses Narva-Alutaguse praostkond. [[1817]] moodustati Vaivaras [[kihelkonnakohus]], mis töötas aastani 1889. [[1819]] asutas [[Paul Momma]] [[Narva jõgi\|Narva jõe]] äärde [[Joala mõis]]a maadele ketrusvabriku, hilisema nimega [[Narva kalevivabrik]]. [[1851]] asutas [[A.Alexander von Stieglitz]] [[Narva linavabrik]]u. [[1857]] asutati [[Kreenholmi Manufaktuur]]. Lühikese ajaga valmisid ketrus- ja kudumisvabrikute hooned. [[1900]]. aastal töötas neis vabrikutes juba 5402 töölist, andes 10 923 tonni kedrust ja 31,8 miljonit meetrit riiet. Kolmkümmend aastat juhtis ettevõtet peaaktsionär parun [[Ludwig Knoop]]. [[1866]]. aasta vallaseadusega moodustati Vaivara kihelkonna alale 12 valda. [[1892]]. aastaks oli pärast valdade liitmist järel 4 suurt valda, mis püsisid kuni [[1937]].–[[1938]]. aasta reformideni. [[1881]] alustati [[Narva Aleksandri Suurkirik]]u ehitust [[Joala mõis]]a maale, mille mõisaomanik kirikule kinkis. Kirik pühitseti [[28. mai]]l [[1884]]. See oli Eesti üks kõige suurem [[~~sakraal~~sakraalehitis]]~~ehitus~~, mis ehitati eesti kirikuks. [[1888]]. aastal muudeti Alutaguse kihelkonna adrakohtu ringkonnna piire ja adrakohtuniku volitusi vastavalt uuele seadusele.

Vaivara kihelkond: erinevus redaktsioonide vahel