Hõberebane: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Epp (arutelu | kaastöö)
P parandasin skripti abil kriipsud
7. rida:
Metsikud hõberebased ei paljune üksnes sama karvatooni rebastega ning võivad pärineda ühest pesakonnast tavaliste punarebastega.<ref name="RWTF">{{cite book | author=Macdonald, David | title=Running with the Fox | year=1987 | pages= p224 | isbn=0-04-440199-X | publisher=Unwin Hyman | location= }}</ref> Vangistuses ristatakse naha pärast peetavaid hõberebaseid praktiliselt ainult teiste sama värvi hõberebastega.<ref name="trade">''The Fur Trade of America'' by Agnes C. Laut, published by Kessinger Publishing, 2004, ISBN 0-7661-9616-X</ref>
 
Hõberebane kaalub keskmiselt 7-87–8 kilo, pesakonnas on 3-43–4 poega. Karusloomadest on hõberebane pikima tootmistsükliga: märtsis-aprillis sündinud loomad nahastatakse alles novembris.<ref name="Krae" />
 
Eestis kasvatatakse hõberebaseid alates 1928. aastast, mil Kanadas [[Prints Edwardi saar]]el asuvast Daltoni kasvandusest toodi esimesed hõberebased. Hõberebaste osakaal Eesti [[karusloomakasvatus]]es on olnud suur. 1938. aastal oli Eestis 60 karusloomakasvanduses kokku üle 10 000 looma, neist 6500 olid hõbe- ja sinirebased. Nõukogude ajal oli Eestis rebasekasvandusi paarikümne ringis, tänapäeval on neid jäänud alla kümne ([[Pärnumaa]]l [[Audru]]s, [[Harjumaa]]l [[Karjaküla]]s, [[Rakvere]] lähedal [[Hulja]]l, [[Tartumaa]]l jm).<ref name="Krae">Vilja Kohler [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/00/04/12/tartu/uudised.htm#esimene "Krae ja kasukas kasvavad otse koduakende all"] Postimees, 12.04.2000</ref><ref name="Väike">Vilja Kohler [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/00/04/12/tartu/uudised.htm#teine "Väike talukoht juhtis rebaste juurde"] Postimees, 12.04.2000</ref> 1990. aastal oli hõberebaseid Eestis 38 102, 1995. aastal aga 16 141 - ligi poole vähem.<ref>[http://www.etll.ee/?Karusloomad Karusloomad] Eesti Tõuloomakasvatuse Liidu kodulehel</ref>
 
==Viited==