Moskva tsaaririik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
130. rida:
{{vaata|Põhjasõda}}
18. sajandi alguses [[Venemaa tsaar]] [[Peeter I]] jätkas sõdu [[Osmanite riik|Osmanite riigiga]] ja majanduslike ja poliitiliste ambitsioonide mõjul sekkus Euroopas [[Rzeczpospolita]]–[[Rootsi kuningriik|Rootsi kuningriigi]]-[[Taani kuningriik|Taani kuningriigi]] vahelisse [[Põhjasõda|sõtta]]. Põhjasõja tulemusel saavutas Venemaa strateegilist tähtsust omava rannikuala [[Läänemeri|Läänemere ]] ääres ja sõnaõiguse suures Euroopa poliitikas.
===Vene-Türgi sõda, 1710–1713===
Põhjasõjas Rootsit toetanud Osmanite riigi vastu, tegi Peeter I pärast edukat Poltava lahingut Rootsi vägede vastu ning Rootsi kuninga põgenemist Osmanite sultani kaitse alla, ebaõnnestunud sõjakäigu Osmanite riigi territooriumile. Venemaa Pruti-sõjakäik (1711), lõppes [[23. juuli]] 1711. aasta Pruti rahuga. Venemaa sai lüüa ja pidi tagastama Azovi ja likvideerima Aasovi mere äärde ehitatud kindlused. Sõjaolukord kestis aastani 1713, kui sõlmiti [[Adrianoopoli rahu]].
[[Peeter I]] korraldas põhjalikult ümber riigi halduse ja struktuuri: [[1708]] moodustati [[kubermang]]ud, [[1715]] loodi prikaaside asemele [[kolleegium]]id, [[1711]] asutati [[Senat (Venemaa)|Senat]], [[1721]] [[Sinod]] ja nimetati Moskva tsaaririik ümber [[Venemaa]] Keisririigiks.▼
{{vaata|Vene-Türgi sõda (1710–1713)}}
▲[[Peeter I]] korraldas põhjalikult ümber riigi halduse ja struktuuri: [[1708]] moodustati [[kubermang]]ud, [[1715]] loodi prikaaside asemele [[kolleegium]]id, [[1711]] asutati [[Senat (Venemaa)|Senat]], [[1721]] [[Sinod]] ja
{{algus}}
| |||