Erinevus lehekülje "Saksa keisririik" redaktsioonide vahel

 
Austria-Preisi sõja ajal kaotati [[Viini kongress]]il loodud [[Saksa Liit]]. Selle asemel moodustati [[Põhja-Saksa Liit]]. Põhja-Saksa Liit oli liitriik, mille kõrgeimaks võimuorganiks oli Riigipäev. Riigijuhiks oli [[Preisi kuningas]] ja liidukantsleriks ehk valitsusjuhiks Otto von Bismarck. Põhja-Saksa Liiduga algas Saksamaa majanduslik ja poliitiline ühtlustamine. Saksamaa lõplikku ühendamist püüdis takistada [[Prantsusmaa]]. [[1870]]. aastal algas [[Preisi-Prantsuse sõda]], mille prantslased kaotasid. Saksa Keisririik kuulutati pidulikult välja juba enne Saksa-Prantsuse sõja lõppu, [[1871]]. aasta algul [[Prantsusmaa]]l [[Versailles' loss]]is.
 
Paljud sakslased ei toetanud Elsass-Lotringi (Alsace-Lorraine) anneksiooni - isegi kantsler von Bismarck kartis, et see võib Prantsusmaal tekitada püsivad Saksamaa-vastased meeleolud, ning mõned Saksa töösturid ei soovinud Elsassi töösturitest endale konkurente - näiteks Mülhauseni (Mulhouse) kangatootjad. Keiser Wilhelm I toimis aga kindral von Moltke ja teiste Preisi kindralite soovituse järgi, kes arvasid, et strateegilistes ja etnograafilistes huvides tuleks Prantsusmaa piiri viia lääne poole.
 
Saksa keisriks sai [[Wilhelm I]], kes oli Preisimaa kuningas. Preisimaa moodustas üle poole kogu maa territooriumist. Keisririigi koosseisu kuulusid neli kuningriiki, kuus suurhertsogiriiki, viis hertsogiriiki, seitse vürstiriiki, kolm vabariiki ja Elsass-Lotringi riigimaa.
Anonüümne kasutaja