Ava peamenüü

Muudatused

Eemaldatud 23 baiti ,  3 aasta eest
P
link par (+masintoim) using AWB
}}
 
'''Haiti''' [ha'iiti] (varasem eestikeelne nimevorm ''Haiiti'') on riik [[Ameerika]]s [[Kariibi meri|Kariibi meres]] [[Kuuba]]st ida pool asuva [[Haiti (saar)|Haiti]] saare ([[Antillid]]e suuruselt teine saar) läänepoolsel kolmandikul. Ta jagab saart idanaabri [[Dominikaani Vabariik|Dominikaani Vabariigiga]], millega tal on väga vähe ühist. Riik on praegu presidendi vastu suunatud [[2004. aasta Haiti mäss|mäss]]u järgses [[anarhia]]s.
 
Haiti on endine [[Prantsusmaa]] [[koloonia]], mis kuulutas end iseseisvaks teisena [[Ameerika]] maadest (esimene oli [[USA]]). Tegemist on maailma esimese [[neeger|neegrite]] [[vabariik|vabariigiga]].
Aastal [[2000]] valiti presidendiks [[Jean-Bertrand Aristide]], kuid neid valimisi kahtlustatakse võltsimistes. Sellest tingitud vimm ja laialdane korruptsioon kutsusid esile vägivallapuhangu [[5. veebruar]]il [[2004]], kui relvastatud mässuline rühmitus, mis nimetab end [[Revolutsiooniline Artibonite'i Vastupanurinne|Revolutsiooniliseks Artibonite'i Vastupanurindeks]], vallutas [[Gonaïves]]i politseijaoskonna. Mäss viis selleni, et [[29. veebruar]]il astus Aristide tagasi.
 
[[12. jaanuar]]il [[2010]] leidis pealinnas [[Port-au-Prince]]'is aset 7-magnituudiline maavärin ([[2010. aasta Haiti maavärin]]), milles hukkus vähemalt 212 000 inimest.
 
==Üldist==
 
===Suurus===
Riigi [[pindala]] on 27 750 või 26 832 [[ruutkilomeeter|km²]], millest [[siseveed|sisevete]] all on 190 km&sup2nbsp;km². Pindala moodustab pisut üle poole [[Eesti]] pindalast.
 
===Piirid===
 
Rannajoone pikkus on 1771  km, maismaapiir [[Dominikaani Vabariik|Dominikaani Vabariigiga]] on 360  km pikk.
 
[[Territoriaalmeri|Territoriaalmere]] laius on 12 [[meremiil]]i. Eksklusiivse majandustsooni laius merel on 200 meremiili. Külgneva tsooni laius on 24 meremiili. [[Mandrilava]] kuulub hõlvamise sügavuseni Haitile.
 
==Loodus==
[[Pilt:Haiti kaart.jpg|pisi|Haiti kaart]]
 
Haiti on üks mägisemaid maid Kariibi mere saartel ([[Lääne-India]]s): mäed moodustavad riigi pindalast kolmveerandi. [[Mäeahelik]]ud ja neid lahutavad [[madalik]]ud on enam-vähem lääne-idasuunalised. Põhjas algab [[Loodepoolsaar]]elt edela-kagusuunaline [[Põhjaahelik (Haiti)|Põhjaahelik]] (''Massif du Nord''), mis jätkub Dominikaani Vabariigis [[Kesk-Kordiljeerid (Haiti saar)|Kesk-Kordiljeerid]]e (''Cordillera Central'') nime all. Koos moodustavad nad Haiti saare peamäestiku. Lõunas on pikk ja suhteliselt kitsas [[Tiburoni poolsaar]], millel paiknevad [[Hotte'i mäed]] (''Massif de la Hotte'' ehk ''Massif du Sud'' poolsaare sügavuses, riigi edelaosas) ja [[Selle'i mäed]] (''Massif de la Selle'' ehk ''Chaine de la Selle'' riigi kaguosas). Selle'i mägedes on ka riigi kõrgeim tipp [[La Selle]] (''Pic La Selle''; 2690 m või 2684 m või 2680 m või 2674 m üle merepinna).
 
Mäestike vahel riigi keskosas vahelduvad [[kõrgustik]]ud ([[Matheux' ahelik]] (''Chaine des Matheux''), [[Mustad mäed]] (''Montagnes Noires'') madalike ja [[tasandik]]ega ([[Cul de Sac]], [[L'Artibonite]]'i jõe org, [[Keskplatoo]] (''Plaine Centrale'')). Pealinn [[Port-au-Prince]] asub Cul de Saci madalikul. Riigi kirdeosas [[Cap-Haïtien]]i linna ümbruses on väike madalik, mille nimi on [[Põhjatasandik]] (''Plaine du Nord'').
 
===Kliima===
Valitseb [[troopiline kliima]]. Riigi eri piirkondade vahel on kliimaerinevusi. Puhuvad [[passaat]]tuuled, eri kohtade kliima on erinev sõltuvalt [[ookean]]i lähedusest ja kõrgusest merepinnast.
 
Enamasti on [[õhutemperatuur]] mõõdukas ning oleneb [[aastaaeg|aastaajast]].
 
[[Vihm]]a on tavaliselt rohkem ([[aasta keskmine sademete hulk]] kuni 2000  mm) [[tuulepealne nõlv|tuulepealsetel mäenõlvadel]], mis jäävad loodest puhuvate passaattuulte ette, ning vähem [[tuulealune nõlv|tuulealustel nõlvadel]] ja suurtes orgudes (500  mm ja vähem), eriti Cul de Sacis ja L'Artibonite'i jõe orus. Kesk-Haiti madalikud on nii kuivad, et [[põlluharimine]] nõuab [[niisutus]]t.
 
===Loodusõnnetused===
Aastatel [[1965]], [[1975]], [[1977]] ja [[1980]] olid pikad [[põud|põuad]], mis kahjustasid [[kohv]]i ja [[suhkur|suhkru]] [[eksport]]i ning tekitasid [[näljahäda]].
 
Purustavad [[orkaan]]id on sagedased. [[1979]] ja 1980 kahjustasid need põllumajandust. Juunist oktoobrini on tormide hooaeg.
Haiti oli kunagi peaaegu täielikult kaetud [[mänd|männi]]-, [[lehtmets|leht-]] ja [[segamets]]adega. Tulekahjud, kontrollimatu raiumine ja metsamaa muutmine põllumaaks on enamiku puid hävitanud. Puit on endiselt peamine energiaallikas.
 
Niisketel kõrgetel nõlvadel on veel mände, [[mahagonipuu|mahagonipuid]], [[seeder|seedreid]] ja [[dalbergia]]id. Põhjas ja loodes on segametsi, lõunas ja edelas troopilisi heitlehiseid ja igihaljaid metsi. On ka metsikuid [[kohvipuu|kohvipuid]], [[kakaopuu|kakaopuid]] ja [[kookospalm]]e ning palju kohalikke troopilisi viljapuid, näiteks [[avokaado]], [[apelsinipuu]], [[hapulaimipuu]] ja [[mangopuu]].
 
Poolniisketel aladel, näiteks L'Artibonite'i jõe orus, on põhiliselt [[savann]], kus siin-seal kasvab [[palm]]e.
 
Cul de Sacis ja teistes kuivades piirkondades (tasandikel) kasvavad [[kaktus]]ed ja astelpõõsad.
 
===Loodusvarad===
Haiti loodusvarade hulka kuuluvad [[maavarad]] [[boksiit]], [[vask]], [[kaltsiumkarbonaat]], [[kuld]] ja [[marmor]] ning [[hüdroenergia]].
 
==Riik==
 
===Demograafilised näitajad===
Riigi [[rahvaarv]] on 7 527 817 ([[2003]]), [[rahvastiku tihedus]] 271 inimest ruutkilomeetril. Haiti on üks tihedamalt asustatud riike maailmas.
 
Rahvastiku aastane iive on 1,7%.
 
Tööhõive on madal.
 
===Linnad===
Umbes 80% elanikest elab maal.
 
Pealinn Port-au-Prince on kiiresti kasvanud. Seal elab umbes miljon inimest, paljud neist linna ümbritsevates [[slumm]]ides.
 
Teised suuremad linnad on [[Cap-Haïtien]], [[Gonaïves]], [[Les Cayes]] ja [[Jérémie]].
 
===Päritolu===
Haiti elanikud põlvnevad aafriklastest orjadest, kelle tõid Prantsuse kolonistid 17. ja 18. sajandil sisse, et nad [[suhkruroog|suhkruroo]][[istandus]]tes töötaksid.
 
===Keeled===
 
===Religioon===
Enamik haitilasi on nimeliselt [[katoliiklus|katoliiklased]]. Kultuur on aafrikalik, ning enamik haitilasi praktiseetib ''[[voodoo]]''d, aafrika usundite ja katoliikluse segu, millesse kuuluvad tantsurituaalid, muusika, [[maagia]] ja surnutekultus.
 
==Majandus==
===Tööhõive===
 
Unbes 70% haitilasest sõltub [[põllumajandus]]est, mis seisneb põhiliselt väiketalupidamises oma tarbeks. Aktiivsest [[tööjõud|tööjõust]] on põllumajanduses hõivatud umbes 2/3.
 
Pärast [[René Préval]]i võimuletulekut veebruaris 1996 on loodud vähe töökohti, kuid [[varimajandus]] kasvab.
 
===Maakasutus ja põllumajandus===
Maaharimiseks kõlblikuks peetakse umbes 30% maast, kuid rahvaarvu kasvu tõttu on talupidajad olnud sunnitud hõlvama vähekõlbulikku maad. Umbes pool maast on põllumajanduslikus kasutuses.
 
[[1998]]. aasta hinnangu järgi on [[künnimaa]]d 20,32%, alaliselt on põlluviljade all 12,7%.
[[1984]] hävitas [[sigade katk]] kõik [[siga|sead]].
 
Põllumajandussaaduste seas on kohv, suhkur, [[sisal]] ja [[eeterlikud õlid]].
 
===Mäendus===
Tööstust on vähe, peamiselt Port-au-Prince'is. Keskmise suurusega ettevõtted toodavad [[tsement]]i, [[taimeõli]], [[jahu]], [[rafineeritud suhkur|rafineeritud suhkrut]] ja [[tuletikud|tuletikke]].
 
Alates [[1960. aastad|1960. aastatest]] on kiiresti kasvanud [[kergetööstus]], mille arvele tuleb 25% Haiti ekspordist.
 
Odav tööjõud, [[tööseadusandlus]]e puudumine ja maksuvabastused on Haitisse meelitanud välisfirmasid. Sporditarbeid, rõivaid, mänguasju ja elektrikaupu pannakse kokku USA-st toodud detailidest.
 
==Tervishoid==
Haitilaste põhitoidus on [[mais]], [[maniokk]], [[hirss]], [[riis]] ja [[puuvili]]. Vaesuse tõttu söövad maaelanikud [[liha]], [[kala (toit)|kala]] ja [[munadMunad (toiduaine)|mune]] harva. Maaelanikud on väga alatoitunud.
 
Levinud on [[malaaria]], [[tuberkuloos]], [[hepatiit]] ja [[AIDS]].
 
Enamik arste elab Port-au-Prince'is. Maal tuleb üks arst 30 000 elaniku kohta.
==Ajalugu==
 
Kolumbuse-eelsest ajast on vähe teada. Piirkonnas elasid [[siboneed]], [[tainod]], [[Quisqueya]]d ja [[kariibid]].
 
===Avastamine ja koloniaalvõim===
[[5. detsember|5. detsembril]] [[1492]] avastas [[Christoph Kolumbus]] Aytí saare, millele ta andis nimeks ''La Española''. Kuigi [[Bahama]]le jõudis Kolumbus varem, oli Haiti saar esimene koht Ameerikas, kus hispaanlased kanda kinnitasid.
 
[[Hispaanlased]] kasutasid Haiti saart (ka Hispaniola, ''Quisqueya'', ''Bohio'') [[16. sajand]]i algul baasina eurooplaste ülevõimu kehtestamiseks [[Uus maailm|Uue maailma]] üle.
 
===Indiaanlaste väljasuremine===
Haiti põliselanikud, [[aravakid|aravakkide]] hulka kuuluvad [[tainod]] ehk ''Taíno''-indiaanlased suretati pärast Kolumbuse saabumist välja. 50 aasta pärast oli suurem osa neist surnud. Arvatavasti on tegemist kõige rängema taolise juhtumiga Ameerika avastamise algaegadel.
 
Paljud on pannud rahvastiku drastilise kokkukuivamise tol perioodil hispaanlastest vallutajate poolt toime pandud [[genotsiid]]i arvele. [[Katoliiklus|Katoliku]] [[preester]] ja ajaloolane [[Bartolomé de Las Casas]] kirjutas oma paljuköitelises teoses ''[[Historia de las Indias]]'' ([[1527]]–[[1561]]): "Sellel saarel elas 60 000 [kui ma [[1508]]. aastal saabusin], kaasa arvatud indialased; nii et 1494–1508 oli sõja, orjuse ja kaevanduste tõttu hukka saanud kolm miljonit inimest. Kes seda tulevaste põlvede seas usuks?"
 
Tänapäeval arvavad paljud ajaloolased, et Las Casase andmed aravakkide arvu kohta olid liialdus ning tõenäoliselt oli aravakke pisut üle miljoni, kuigi on nimetatud ka 8 miljonist suuremaid arve.
 
Aravakkide erakordselt suure suremuse põhjusteks võivad olla tapmine, raske sunnitöö, rängad karistused orjusele allumatuse eest ja orjastamisevastase vastupanu julm mahasurumine. Olid ka massilised enesetapud hispaanlastest isandate võimust vabanemiseks. [[1540. aastad|1540. aastateks]] olid aravakid arvatavasti välja surnud.
 
On ka väiteid, et kuigi oma osa oli kindlasti põliselanike julmal kohtlemisel ning traditsiooniliste ühiskondade ja traditsioonilise tootmisviisi lõhkumisel, oli suures osas tegemist [[Vana maailm|Vanast maailmast]] sisse toodud haigustega ([[rõuged]], [[gripp]], [[leetrid]], [[tüüfus]]), sest põliselanikel puudus nende vastu [[immuunsus]].
 
[[1530]]. aastaks oli kuld, mida tolleaegse [[kullapuist]]tehnoloogia abil oli võimalik kätte saada, otsas. Pilk pöörati [[Mehhiko]] ja [[Peruu]] poole.
 
===Piraadid ja istandused===
Pärast põliselanike väljasuremist asustati saar [[Aafrika]]st toodud [[ori|orjadega]], kes rakendati tööle suhkruroo-, kohvi- ja [[puuvill]]aistandustes. Kuni [[17. sajand]]i lõpule saabus orje siiski suhteliselt vähe.
 
Prantsuse [[piraat|piraadid]] kasutasid saare lääneosa hiljem tugipunktina [[Inglismaa|Inglise]] ja [[Hispaania]] laevade ründamiseks. [[1697]] loovutas Hispaania [[Rijswijki rahu]]ga Haiti saare läänepoolse kolmandiku Prantsusmaale. Kui [[piraatlus]]est lõpuks pikkamisi jagu saadi, hakkasid mõned Prantsuse seiklejad istandikuomanikeks. Saare Prantsusmaale kuuluvast osast, mida nimetati [[Saint-Domingue]]'iks, sai "Antillide pärl", [[18. sajand]]i Prantsuse impeeriumi üks rikkamaid [[asumaa|asumaid]]. Saint-Domingue tootis umbes 40% kogu kohvist, mida [[Euroopa]]s [[1780. aastad|1780. aastateks]] tarbiti. See väike, umbes poole Eesti suurune koloonia tootis rohkem suhkrut ja kohvi kui Briti Lääne-India asumaad kokku.
 
Sel ajal toodi istandustesse tööle arvatavalt 790 000 Aafrika päritolu orja ([[1783]]–1791 tuli Haiti arvele kolmandik kogu transatlantilisest [[orjakaubandus]]est). Et aga orje ei suudetud alal hoida, oli selle perioodi lõpul rahvaarvuks umbes 434 000, kellest valgeid oli umbes 31 000.
 
Saint-Domingue'is oli ka suurim ja rikkaim vabadest värvilistest elanikkond [[Kariibi mere saared|Kariibi mere saartel]]. [[1789]]. aasta kuningliku [[rahvaloendus]]e järgi oli seal umbes 25 000 värvilist. Need olid enamasti Prantsuse kolonistide ja naisorjadest armukeste järeltulijad. Paljud rikkad värvilised olid ka vabaks lastud orjad. Enamik vabasid värvilisi ei olnud neegrid, vaid eurooplaste ja aafriklaste järeltulijad.
 
18. sajandi lõpus elas Haitil 524 000 inimest, kellest 88% olid neegerorjad.
 
===Esimene iseseisvusperiood===
[[1. jaanuar]]il [[1804]] kuulutas Dessalines, kes oli end Jacques I nime all [[keiser|keisriks]] kuulutanud, välja Saint-Domingue'i iseseisvuse Haiti nime all. Samal päeval hõivasid Prantsuse väed Santo Domingo (saare idaosa). Seal taaskehtestati orjandus. Haiti nimetas end esimeseks vabaks neegririigiks. Et õigustada orjapidamist teistes riikides, räägiti Haitist kui ''voodoo''-maast.
 
[[1805]] vallutati saare idaosa tagasi. See jäi Haiti võimu alla 1809. aastani.
Üha despootlikumaks muutuva valitsemise tõttu Dessalines mõrvati [[17. oktoober|17. oktoobril]] [[1806]]. Selle taga seisis Henri Christophe. Haiti riik lagunes Christophe'i režiimiks (neegrikeisrite riigiks) Haiti põhjaosas ja [[Alexandre Pétion]]i režiimiks (mulattide vabariigiks) lõunaosas. [[1811]] kuulutas Christophe end Henri I nime all kuningaks, kuid pärast tema enesetappu [[1820]] Pétionile presidendina järgnenud [[Jean Pierre Boyer]] taasühendas Haiti ja jäi võimule [[1843]]. aastani.
 
Haiti on maailma esimene neegrivabariik ja Ameerika teine vabariik pärast Ameerika Ühendriike. Kuigi Haiti aitas aktiivselt kaasa paljude [[Ladina-Ameerika]] maade iseseisvusvõitlusele, jäeti endiste orjade iseseisev riik välja esimeselt läänepoolkera iseseisvate riikide kohtumiselt [[Panama]]s 1826 ning USA tunnustas Haitit diplomaatiliselt alles [[1862]].
 
Haiti saare Hispaaniale kuulunud ja [[hispaania keel]]t rääkiv idaosa Santo Domingo oli alates [[1822]]. aastast Haiti võimu all, kuid lõi [[1844]] Haitist lahku [[Dominikaani Vabariik|Dominikaani Vabariigi]] nime all.
 
Aastatel 1843–1915 oli Haitis 22 valitsusevahetust ning arvutult riigipöördekatseid ja vandenõusid. Selle aja jooksul oli palju poliitilise ja majandusliku kaose perioode.
 
===USA okupatsioon===
[[28. juuli]]l [[1915]], pärast Haiti juhi tapmist rahvahulkade poolt okupeeris riigi USA. Avalikkusele serveeriti seda USA kontrolli tugevdamisena, arvestades [[Saksamaa]] sissetungiohtu [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] käigus. Tegelikult sellist ohtu ei olnud.
 
USA okupatsioon kestis 19 aastat, augustini [[1934]]. Sel ajal haldas Haitit USA merejalaväekorpus. Haiti klassikalise hariduse süsteem lõhuti. Nad taaskehtestasid [[orjandus]]e (''corvee labor''), mida iseloomustas ahelate kasutamine, piitsutavad ülevaatajad ja viivitamatu surmanuhtlus põgenemiskatse eest.
 
Okupatsioonivastase vastupanu populaarseima juhi [[Charlemagne Peralte]]'i mõrvas USA merejalaväelane, kes teeskles, et on Peralte'i poolehoidja. Peralte'i surnukeha näidati pooduna avalikul väljakul [[kõigi pühakute päev]]al. Seda sündmust mäletavad haitilased "ristilöömisena".
 
===Diktatuurijärgne periood===
Duvalier'de 29-aastane diktatuur lõppes [[7. veebruar]]il [[1986]]. Sellest ajast kuni [[1991]]. aastani valitses Haitit rida ajutisi valitsusi.
 
[[1987]] kiideti heaks põhiseadus, mis nägi ette valitava kahekojalise parlamendi, valitava riigipea (presidendi) ning peaministri, ministrid ja ülemkohtu, kelle nimetab president parlamendi nõusolekul. Haiti põhiseadus nägi ette ka linnapeade ning kohalike halduskogude valimise.
 
===Aristide'i esimene ametiaeg===
Detsembris [[1990]] toimusid presidendivalimised, mis kuulutati rahvusvaheliste vaatlejate poolt vabadeks ja õiglasteks. Need võitis 67% häältega karismaatiline [[katoliiklus|katoliku]] preester [[Jean-Bertrand Aristide]]. Ta asus ametisse 7. veebruaril 1991. Sama aasta [[30. september|30. septembril]] toimus [[sõjaväeline riigipööre]], mida toetas suur osa riigi ärieliidist.
 
Aristide läks kolmeks aastaks maapakku. Sõjaväerežiimi ajal tapeti 3000–5000 haitilast. Tekkis suur [[paadipõgenik]]e vool. USA rannavalve päästis 1991 ja [[1992]] kokku 41 342 haitilast, mis on rohkem kui 10 eelneval aastal kokku.
 
Sõjaväerežiimi kolmeaastase valitsemise ajal tegid [[Ameerika Riikide Organisatsioon]] ja [[ÜRO]] algatusi poliitilise kriisi lahendamiseks põhiseadusliku võimu rahumeelse taastamise teel. [[3. juuli]]l [[1993]] sõlmiti lepe, mida sõjaväelased aga ei täitnud. Haiti vastu kehtestati rahvusvahelised [[majandussanktsioonid]]. Võimud ignoreerisid neid ning Haiti niigi nõrk majandus kukkus kokku ja hooletusse jäetud infrastruktuur halvenes.
 
Haitis hoogustusid repressioonid ja ÜRO ning Ameerika Riikide Organisatsiooni kodaniku- ja inimõiguste seiremissioon ([[MICIVIH]]) saadeti maalt välja. [[31. juuli]]l [[1994]] võttis [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] vastu [[ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon nr. 940|resolutsiooni nr. 940]], mis volitas ÜRO liikmesriike võtma kõik vajalikud meetmed, et soodustada Haiti sõjaväeliste juhtide lahkumist ja taastada põhiseadusliku valitsuse võim.
 
Järgnevatel nädalatel moodustati USA juhtimisel rahvusvahelised jõud ÜRO mandaadi täitmiseks sõjalise sekkumise teel. Septembri keskel, kui USA väed valmistusid Haitisse tungima, saatis president [[Bill Clinton]] delegatsiooni ekspresident [[Jimmy Carter]]i juhtimisel veenma võime naasma põhiseadusekohase valitsemise juurde. Kui sissetungivad väed olid juba saabumas, nõustusid kindral [[Raoul Cedras]] ja teised juhtkonna liikmed kõrvale astuma ega osutanud sõjalisele interventsioonile vastupanu.
 
[[19. september|19. septembril]] 1994 jõudsid Haitisse esimesed üksused 21 000-liikmelistest rahvusvahelistest vägedest. Oktoobri alguses lahkusid kolm sõjaväelise juhtkonna liiget (Cedras, kindral [[Philippe Biamby]] ja politseiülem kolonelleitnant [[Michel François]]) Haitilt. [[15. oktoober|15. oktoobril]] naasid president Aristide ja teised valitud ametnikud.
 
Rahvusvaheliste rahuvalvajate valvsate pilkude all korraldas võimule naasnud Haiti põhiseaduslik valitsus üleriigilised kohalikud ja parlamendivalimised juunis [[1995]]. Kõikjal tuli võimule Aristide'i pooldajatest koosnev parteide liit [[OPL]] (''Organisation Politique Lavalas: OPL, 'Lavalasi Poliitiline Organisatsioon'). Et president Aristide'i ametiaeg lõppes veebruaris [[1996]] ning põhiseadus ei võimaldanud tal kaks ametiaega järjest president olla, nõustus ta kõrvale astuma ja toetama presidendivalimisi detsembris 1995. 88% häältest sai [[René Préval]], Aristide'i väljapaistev poliitiline liitlane, kes [[1991]] oli olnud Aristide'i [[peaminister]].
Valimised lükkusid mitu korda edasi. Kohalike nõukogude, vallavalitsuste, linnasaadikute, Saadikutekoja ja 2/3 Senati valimiste esimene voor toimus [[21. mai]]l [[2000]]. Valimistel osales lai poliitiliste jõudude spekter. Osalusprotsent oli üle 60%.
 
Metoodika, millega CEP määras kindlaks Senati valimiste võitjaid, vältides teist hääletusvooru ja võimaldades FL-ile esimeses voorus peaaegu täieliku võidu, tekitas vaidlusi. Rikkumised häältelugemisel ning CEP-i tahtmatus uurida väidetavaid rikkumisi ja võltsimisi õõnestasid usaldust selle organi vastu. Valitsus avaldas nõukogule survet esitada moonutatud tulemused. Nõukogu esimees põgenes Haitilt ja kaks liiget astusid lõpuks tagasi.
 
Haiti võimud ei reageerinud rahvusvahelistele nõudmistele valimistulemusi korrigeerida. [[28. august]]il 2000 kutsuti kokku uus parlament, sealhulgas 10 senaatorit, kelle puhul valimisprotseduuri vaidlustati.
 
Samal ajal ühines enamik opositsiooniparteisid taktikalisse liitu, millest sai lõpuks ''Convergence Démocratique'' (CD). See nõudis valimistulemuste tühistamist ning uute valimiste korraldamist uue Ajutise Valimisnõukogu juhtimisel. Sellele pidi eelnema president Prévali tagasiastumine ning ajutise valitsuse võimuletulek. Opositsioon teatas ka novembrile määratud presidendi- ja Senati-valimiste boikoteerimisest.
 
Mitu [[Ameerika Riikide Organisatsioon]]i, [[Caricom]]i ja [[USA]] diplomaatilist missiooni olid püüdnud saavutada parlamendi kokkukutsumise edasilükkamist kuni valimistega seotud tüliküsimuste lahendamiseni. Kui parlament siiski kokku kutsuti, otsustasid Haitit abistavad riigid suunata oma abi valitsusest mööda. Samuti teatasid nad, et ei saada novembris toimuvatele valimistele isegi vaatlejaid.
 
Vastavalt Haiti põhiseaduses ette nähtud tähtajale toimusid presidendi ja 9 senaatori valimised [[26. november|26. novembril]] 2000. Neid valimisi boikoteerisid kõik suuremad opositsiooniparteid ning valimisaktiivsus oli väga madal. Presidendivalimised võitis Jean-Bertrand Aristide. Kõik 9 senaatorikohta sai Fanmi Lavalas.
 
[[14. detsember|14. detsembril]] 2000 teatas CD, et moodustab ajutise valitsuse, mis astub ametisse 7. veebruaril, president Aristide'i ametissevannutamise päeval. Selle valitsuse põhiülesanne pidi olema uute valimiste korraldamine. Et ära hoida tõsisemat kriisi, hankis USA diplomaatiline missioon Aristide'ilt nõusoleku 8-punktilisele plaanile, mis nägi muuhulgas ette mais toimunud valimuste tulemuste läbivaatamise ning uue valimisnõukogu moodustamise.
 
Veebruari alguses 2001 tõi väljapaistvatest haitilastest koosnev Tsiviilühiskonna Algatuse Hõlbustamise Komisjon ja Ameerika Riikide Organisatsiooni esindaja läbirääkimisteks kokku Fanmi Lavalasi ja CD esindajad. Fanmi Lavalas ei tahtnud minna kaugemale 8-punktilisest leppest, milleni detsembris oli jõutud. CD nõudis mai- ja novembrivalimiste tulemuste tühistamist ning enda ulatuslikku osalemist valitsemises.
 
===Aristide'i teine ametiaeg===
 
[[7. veebruar]]il [[2001]] vannutati Jean-Bertrand Aristide Haiti presidendiks. Samal päeval vannutas CD Gérard Gourgue'i 'Konsensuse ja Rahvusliku Liidu Valitsuse ajutiseks presidendiks'. Uusi otseläbirääkimisi Fanmi Lavalasi ja CD vahel hiljem enam ei peetud.
 
[[29. veebruar]]il [[2004]] pani Aristide presidendivolitused maha ja põgenes riigist.
*[[Jacques Roumain]] ([[1907]]–[[1944]]; talupojaromaan "Kaste peremehed")
*[[Georges Sylvain]] ([[1866]]–[[1925]]; kreooli lood ''Cric-Crac'')
*[[Jean Price-Mars]] ([[1876]]–[[1970]]; ajaloolane, etnoloog ja poliitik, kirjutas esimese antropoloogilise uurimuse Haitist ''Ainsi parla l'oncle'': "Nõnda kõneles onu", [[1928]])
 
==Vaata ka==