Erinevus lehekülje "Vene-Türgi sõda (1787–1792)" redaktsioonide vahel

P
kirjavea parandus
P
P (kirjavea parandus)
1. juulil 1788 alustas vürst [[Grigori Potjomkin]] [[Bug]]i ja [[Dnestr]]i suudmete vahel asuva [[Otšakovi kindlus]]e piiramist nii merelt kui ka maalt. kindluse vallutamine pidi tagama Venemaale juurdepääsu ja kohalolu Mustal merel. 6. detsembril 1788 toimunud tormijooksuga Otšakovi müüridele vallutasid Venemaa väed kindluse.
 
[[1789]]. aasta kevadel vallutasid Venemaa väed [[Byrlat]]i, [[Maksimen]]i ja [[Galatz]]i. Venemaa ja Austria vägedel õnnestus koostöös saavutada võit [[20. juuni]]l 1789 [[Focşani lahing]]us ja tõrjuda Osmanite vastupealerünnak 11. septembril 1789 ja veel kord [[Focşan]]i ära võtta. 11. septembril 1789 saavutasid liitlasväed võidu Rîmnici jõe ääres, kus võitlesid Jusuf-paša poolt juhitud 100 000 meheline armee ja Vene ning Austria-Ungari 25 000 pealine ühisvägi kindral Aleksander Suvorovi ja [[Saksi-Coburgi ja Gotha dünastia|Saksi-Coburg]]i printsi [[Friedrich Josias]]e juhatusel. 30. septembril 1789 alistus Venemaa vägedele [[Akkermani kindlus]] ning 4. novembril alistus [[Bender]]. AusteriaAustria väed vallutasid 19. septembril [[Belgrad]]i ning hiljem ka [[Bukarest]]i.
 
1789. aasta talvel alustas vürst Potjomkin rahuläbirääkimisi, kuid olukord muutus ja 20. jaanuaril 1790 sõlmis Osmani riik liidulepingu [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigiga]], kes kohustas teda sõjas Venemaaga aitama. 1790. aasta veebruaris suri [[Saksa-Rooma keiser]] ja [[Austria ertshertsog]] [[Joseph II]] ning septembrist 1790 jäi Venemaa Türgi-vastasesse sõtta üksi.