Redaktsioon: 2. jaanuar 2015, kell 22:16 redigeeri Boehm (arutelu \| kaastöö) 23 muudatust P typog ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 14. juuni 2016, kell 09:14 redigeeri eemalda LAviki (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 3537 muudatust Tabeli allikas de:Radiometrie; terminid: E. Risthein. Valgustehnika sõnastik, 1982 Uuem muudatus →
2. rida: == Tähtsamad radiomeetrilised suurused == Radiomeetrias mõõdetakse elektromagnetkiirgusena leviva energia jaotust ~~ruumist~~ruumis. Kuna inimsilma tundlikkus on ~~erinevatel~~eri lainepikkustel oluliselt ~~erinev~~erisugune, siis valguse nähtavuse iseloomustamiseks kasutatakse ~~radiomeetrilised~~radiomeetriliste suuruste asemel [[fotomeetria\|fotomeetrilisi]] suurusi. {\| class="wikitable" \|- ~~=== Intensiivsus ===~~ ! Suurus !! Tähis !! [[SI]] ühik !! Kirjeldus !!Vastav [[fotomeetria]] valgussuurus {{Vaata\|Kiiritustihedus}}▼ \|- '''Intensiivsus''' (I) ehk '''kiiritustihedus''' iseloomustab ajaühikus pinnaühikut läbivat energiat ühikutes ([[jaul\|J]]/(m²s) või [[watt\|W]]/m²) ja on võrdne [[Poytingi vektor]]i ajalise keskväärtusega. <ref name=korge>{{netiviide \| [[Kiirgusvoog]] \| URL = http://www.physic.ut.ee/instituudid/efti/loengumaterjalid/opt/optika/foto.pdf▼ \| <math>\Phi_\mathrm{e}</math> \| Pealkiri = Radiomeetria. Fotomeetria.▼ \| [[vatt\|W]] \| Autor = Hans Korge▼ \| [[Kiirgusenergia]] ajaühikus \| Failitüüp = pdf▼ \| [[Valgusvoog]] <math>\Phi_\mathrm{v}</math> \| Koht = Tartu▼ \|- \| Keel = eesti▼ ~~===~~\| [[Kiirgustugevus]] ~~===~~▼ }}</ref>▼ \| <math>I_\mathrm{e}</math> \| W/[[Steradiaan\|sr]] ~~<math>E_e \equiv I \equiv \left\langle \vec{S} \right\rangle =\frac{1}{2} c\, \varepsilon_0 E_0^2 </math>~~ \| Kiirgusvoog [[ruuminurk\|ruuminurga]] kohta \| [[Valgustugevus]] <math>I_\mathrm{v}</math> Kus <math>c</math> on [[valguse kiirus\|valguse kiirus vaakumis]] ja <math>\varepsilon_0</math> [[vaakumi absoluutne dielektriline läbitavus\|vaakumi dielektriline läbitavus]]. Intensiivsus iseloomustab ainult energiahulka, mis läbib pinda ajaühikus, sõltumata selle päritolust või levimise suunast. Seega intensiivsus ei anna mingit infot: \|- * missugune on kiirgav või kiiritatav keha; ▲~~{{Vaata~~\| [[Kiiritustihedus}}]] * mis kujuga on lainefront; \| <math>E_\mathrm{e}</math> * kas kiirgus on [[isotroopia\|isotroopne]]. \| W/ m<sup>2</sup> \| Kiirgusvoog kiirgust vastuvõtva efektiivpinna kohta \| [[Valgustustihedus]] <math>E_\mathrm{v}</math> \|- \| [[Kiirgavus]] \| <math>M_\mathrm{e}</math> \| W/m<sup>2</sup> \| Kiirgusvoog kiirgust väljasaatva efektiivpinna kohta \| style="background:#FFFAF0;" \| [[Valguskiirgavus]] <math>M_\mathrm{v}</math> \|- \| [[Säritus]] \| <math>H_\mathrm{e}</math> \| J/m<sup>2</sup> \| Kiirgusenergia kiirgust vastuvõtva efektiivpinna kohta \| [[Valgussäritus]] <math>H_\mathrm{v}</math> \|- \| [[Kirkus]] \| <math>L_\mathrm{e}</math> \| W/(m<sup>2</sup>·[[Steradiaan\|sr]]) \| Kiirgusvoog [[ruuminurk\|ruuminurga]] ja kiirgust väljasaatva efektiivpinna kohta \| style="background:#FFFAF0;" \| [[Heledus]] <math>L_\mathrm{v}</math> \|- \| colspan="5"\| Radiomeetrilisi ja fotomeetrilisi suurusi eristatakse indeksiga e (ingl k sõnast ''energetic'' ja v (''visual''). Kui vaatluse all on ainult kas radiomeetrilised või ainult fotometrilised suurused, jäetake indeks sageli ära. \|} === Kiirgusvoog === '''Kiirgusvoog''' (~~ing.~~ingl k ''radiant flux'') on energiahulk, mida kiirgus kannab ajaühikus läbi mingi pinna. See on radiomeetria põhisuurus. Kiirgusvoo ühik on [[vatt]]. <math>\Phi_e = \int_\Sigma \left\langle \vec{S} \right\rangle \,d\Sigma</math> 33. rida ⟶ 57. rida: <math>\phi_{e,\lambda} = \frac{d\Phi_e(\lambda)}{d\lambda}</math> Kuigi kiirgusoo spektraalse tiheduse põhiühik on [[watt\|W]]/m, on tihti praktilisem ühik [[watt\|W]]/nm.<ref name=korge />{{netiviide ▲\| URL = http://www.physic.ut.ee/instituudid/efti/loengumaterjalid/opt/optika/foto.pdf ▲\| Pealkiri = Radiomeetria. Fotomeetria. ▲=== Kiirgustugevus === ▲\| Autor = Hans Korge '''Kiirgustugevus''' (ing. k ''radiant intensity'') <math>J_e</math> iseloomustab kiirgavalt kehalt lähtuvat kiirgusvoogu ja on määratud ruumielementi <math>d\Omega</math> sattuva kiirgusvooga.<ref name=korge />▼ ▲\| Failitüüp = pdf ▲\| Koht = Tartu ~~<math>J_e = \frac{d\Psi_e}{d\Omega}</math>~~ ▲\| Keel = eesti ▲}}</ref> === Kiirgustugevus === ▲'''Kiirgustugevus''' (~~ing.~~ingl k ''radiant intensity'') <math>~~J_e~~I_e</math> iseloomustab kiirgavalt kehalt lähtuvat kiirgusvoogu ja on määratud ruumielementi <math>d\Omega</math> sattuva kiirgusvooga.<ref name=korge /> :<math>I_{\mathrm{e},\Omega} = \frac{\text{d} \Phi_\mathrm{e}}{\text{d} \Omega},</math> Seega on kiirgustugevuse dimensioon [[watt\|W]]/[[steradiaan\|sr]]. Üldjuhul sõltub kiirgustugevus suunast: <math>J_e = J_e(\theta,\phi)</math> ja kogu kehalt lähtuva kiirgusvoo saab integreerides üle kogu ruuminurga: 62. rida ⟶ 91. rida: === Kiirgavus === '''Kiirgavuseks''' (ing.l k ''radiant excitance'') nimetatakse kogu kiirgusvoogu pinnaelemendilt: <math>M_e = \frac{d\Phi}{d\Sigma}</math> 73. rida ⟶ 102. rida: === Kiiritustihedus === '''Kiiritustiheduseks''' (~~ing.~~ingl k irradiance) nimetatakse pinnale <math>d\sigma</math> nurga <math>\theta</math> all langevat kiirgusvoogu <math>d\Phi_e</math>: <math>E_e = \frac{d\Phi_e}{d\sigma} \cos{\theta}</math>. 104. rida ⟶ 133. rida: == Välislingid == * [http://www.physic.ut.ee/instituudid/efti/loengumaterjalid/opt/optika/ TÜ aine "Optika" aineveeb]. Materjalide autorid [[Hans Korge]] ja [[Mati Laan]]. * [http://www.physic.ut.ee/instituudid/efti/loengumaterjalid/opt/optika/foto.pdf Radiomeetria. Fotomeetria. Koostanud Hans Korge] [[Kategooria:Füüsika]]

Radiomeetria: erinevus redaktsioonide vahel