Nominalisatsioon: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
3. rida:
saa nominalisatsioone moodustada [[kogeja-omajalause|kogeja- ja omajalause]]st ega [[olemasolulause]]st. Seetõttu ei saa neist üksikutest [[tegusõna|verbidest]], mis esinevad ainult nendes lausetes, ''mine''-tuletisi moodustada: ''piisama - *piisamine''.<ref name=":0" />
[[Nominaalstiil]] sobib nimisõnarohketesse teadustekstidesse, nt ''liik käitub normaalselt > liigi normaalkäitumine'', kuid sellega liialdamine võib muuta laused pikaks, venivaks ja raskesti arusaadavaks.<ref>Kerge, K. Nominalisatsioon ja nominaalstiil. Oma Keel, 2/2005 http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2005_2/05.pdf </ref> Näiteks kasutatakse nominaalstiili rohkelt [[Kantseliit|kantseliidis]]: ''praak tuleb ümber teha > praak kuulub ümbertegemisele''.<ref>Elle. Stiilivead – nominaalstiil ehk nominalisatsioon ehk nimisõnatõbi.https://kirjandiabi.wordpress.com/2012/11/27/stiilivead-nominaalstiil-ehk-nominalisatsioon-ehk-nimisonatobi/ </ref> Nominalisatsioonile on iseloomulik
Nominalisatsiooni näiteid:
24. rida:
=== Nominalisatsiooniliited ===
Lisaks teonimeliitele ''
''-us'': vaatlus, langus jms, nt ''Hoone '''viimistlus''' võtab aega''
|