Erinevus lehekülje "Ernst Põdder" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 61 baiti ,  5 aasta eest
P
link par (+masintoim) using AWB
(asendasin vigase vormi "marodööritsemine" õigega ("marodeerimine"))
P (link par (+masintoim) using AWB)
 
==Elulugu==
Ernst Põdderi isa oli [[Nolcken|Nolckenite]]ite kammerteener [[Alatskivi mõis]]as, seal möödus ka Ernsti lapsepõlv. Ernst ristiti [[Tartu Maarja kirik]]us ja vaderiteks olid Alatskivi mõisnik parun [[Arved Ernst Nolcken]] abikaasaga ja [[Johannes Schmidt]]. Ernstil oli ka vend Erich Põdder, kes töötas [[Turkmenistan]]is pangaametnikuna.
 
Ernst Põdder õppis aastail 1888–1891 Tartu 2. algkoolis ja 1891–1895 (lõpetas) Tartu linnakoolis. Seejärel töötas ta lühikest aega Tivoli õllevabrikus ametnikuna, 26. juulil 1897 astus 104. jalaväepolku 2. järgu vabatahtlikuna ja astus 12. septembril [[1898]] [[Vilno junkrukool]]i, mille lõpetas [[almamlipnikalamlipnik]]una [[1900]]. aastal.
 
==Teenistus Vene keiserlikus armees==
[[Vene-Jaapani sõda|Vene-Jaapani sõjas]] ülendati Ernst Põdder [[rood]]uülemaks ja leitnandiks.
 
[[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] tõusis ta [[staabikapten]]ist [[polkovnik]]uks, käsutas [[pataljon]]i, sai neljal korral haavata ja põrutada. Venemaa keisririigi [[Teenistusastmeteteenistusastmete tabel|teenistusastmete tabeli]]i statuudi kohaselt omas polkovniku auastme omanik õiguse edasipärandatavale aadlitiitlile.
 
==Teenistus Eesti rahvusväeosades==
 
== Osalemine Eesti Vabadussõjas ==
[[17. detsember|17. detsembril]] 1918 andis Ajutine Valitsus kindralmajor Ernst Põdderile [[Sõjavägede Ülemjuhataja]] õigused enamlaste vallutamata maakodades ja linnades (Harju-, Lääne- ja Järvamaa) ja nimetas ta 23. detsembril [[Sisekaitseülem]]aks.
 
4. aprillil 1919 määrati kindral Põdder vastloodud [[3. Diviis]]i ülemaks. Diviis kaitses Eesti lõunapiiri [[Heinaste]]st kuni [[Valga]]ni. [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] oli ta üldjuht sõjas [[Landeswehr]]i vastu ([[1919]]). Juunis 1919 purustas 3. diviis [[Lemsalu]]–[[Roopa]]–[[Cēsis|Võnnu]]–[[Ronneburg]]i lahingus baltisaksa [[Landesveer|Landeswehri]] ja palgalise [[Rauddiviis]]i ning viis väeosad [[Riia]]ni, kus taastati [[Läti|Läti Vabariigi]] seaduslik valitsus.
 
1919. aasta detsembris [[Tartu rahu]]läbirääkimiste ajal tekkis ohtlik olukord [[Narva]] all, kui [[Punaarmee]] alustas rahuläbirääkimistele surve avaldamiseks pealetungi ja tekkis rindest läbimurdmise oht. Punaarmeed peatama saadeti Landeswehri alistaja Ernst Põdder koos oma 3. diviisiga. Vaenlase pealetung peatati ja eduka sõjalise operatsiooni tagajärjel sõlmiti [[31. detsember|31. detsembril]] relvarahu vaenupoolte vahel Eestile kasulikel tingimustel. Relvarahu jõustus [[3. jaanuar|3. jaanuaril]]il ja [[Tartu rahuleping]] kirjutati alla [[2. veebruar|2. veebruaril]]il [[1920]].
 
== Rahuaegne teenistus ==
 
==Surm ja matused==
Ernst Põdder suri [[24. juuni]]l [[1932]]. Samal õhtul viidi lahkunu põrm kaitseväeliste auavaldustega [[Kaitseväe keskhaigla]]st [[Ohvitseride keskkogu kasiino]]sse, mis oli kahel järgnenud päeval rahvale jumalagajätmiseks avatud. Matusteteenistus toimus 27. juunil [[Tallinna Kaarli kirik]]us. Sealt viidi kindrali põrm [[lafett|suurtükilafetil]] kaitseväeliste auavaldustega Juhkenthali [[Kaitseväe kalmistu]]le. Vabadussõja armastatud kangelast saatsid matuserongis tema viimasel teekonnal kümned tuhanded leinajad Eestimaa kõigist paigust.<ref>[http://dea.nlib.ee/fullview.php?frameset=1&nid=51861&pid=s230835 Vabadussõja kangelane kindral Põdder suri.] dea.nlib.ee Postimees, 25. juuni 1932. </ref><ref>[http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s241747&nid=63497&frameset=1 Tallinna EVL auliige kindral E. Põdder maeti suurte auavaldustega.] dea.nlib.ee Võitlus nr 12, 2. juuli 1932, lk 6.</ref>
 
Ernst Põdder määras oma pärijateks võrdselt abikaasa Johanna Põdderi ja isa Jakob Põdderi. Pärast võlgade tasumist oli pärandi suurus 1358,51 krooni<ref>Kindral Põdderi pärijad. Sõnumed, 14. september 1933, nr. 190, lk. 3.</ref>.
*[http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s241747&nid=63497&frameset=1 Tallinna EVL auliige kindral E. Põdder maeti suurte auavaldustega.] dea.nlib.ee Võitlus nr 12, 2. juuli 1932, lk 6.
*[http://kultuur.elu.ee/ke495_kindralid.htm Eesti kindralid Vabadussõjas: 130 aastat kindral Ernst Põdderi ja Andres Larka sünnist.] Kultuur ja Elu, nr 1/2009.
 
 
 
{{algus}}