Ernst Põdder: erinevus redaktsioonide vahel

Ernst Põdderi isa oli [[Nolcken|Nolckenite]]ite kammerteener [[Alatskivi mõis]]as, seal möödus ka Ernsti lapsepõlv. Ernst ristiti [[Tartu Maarja kirik]]us ja vaderiteks olid Alatskivi mõisnik parun [[Arved Ernst Nolcken]] abikaasaga ja [[Johannes Schmidt]]. Ernstil oli ka vend Erich Põdder, kes töötas [[Turkmenistan]]is pangaametnikuna.

Ernst Põdder õppis aastail 1888–1891 Tartu 2. algkoolis ja 1891–1895 (lõpetas) Tartu linnakoolis. Seejärel töötas ta lühikest aega Tivoli õllevabrikus ametnikuna, 26. juulil 1897 astus 104. jalaväepolku 2. järgu vabatahtlikuna ja astus 12. septembril [[1898]] [[Vilno junkrukool]]i, mille lõpetas [[almamlipnikalamlipnik]]una [[1900]]. aastal.

[[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] tõusis ta [[staabikapten]]ist [[polkovnik]]uks, käsutas [[pataljon]]i, sai neljal korral haavata ja põrutada. Venemaa keisririigi [[Teenistusastmeteteenistusastmete tabel|teenistusastmete tabeli]]i statuudi kohaselt omas polkovniku auastme omanik õiguse edasipärandatavale aadlitiitlile.

[[17. detsember|17. detsembril]] 1918 andis Ajutine Valitsus kindralmajor Ernst Põdderile [[Sõjavägede Ülemjuhataja]] õigused enamlaste vallutamata maakodades ja linnades (Harju-, Lääne- ja Järvamaa) ja nimetas ta 23. detsembril [[Sisekaitseülem]]aks.

1919. aasta detsembris [[Tartu rahu]]läbirääkimiste ajal tekkis ohtlik olukord [[Narva]] all, kui [[Punaarmee]] alustas rahuläbirääkimistele surve avaldamiseks pealetungi ja tekkis rindest läbimurdmise oht. Punaarmeed peatama saadeti Landeswehri alistaja Ernst Põdder koos oma 3. diviisiga. Vaenlase pealetung peatati ja eduka sõjalise operatsiooni tagajärjel sõlmiti [[31. detsember|31. detsembril]] relvarahu vaenupoolte vahel Eestile kasulikel tingimustel. Relvarahu jõustus [[3. jaanuar|3. jaanuaril]]il ja [[Tartu rahuleping]] kirjutati alla [[2. veebruar|2. veebruaril]]il [[1920]].

Ernst Põdder suri [[24. juuni]]l [[1932]]. Samal õhtul viidi lahkunu põrm kaitseväeliste auavaldustega [[Kaitseväe keskhaigla]]st [[Ohvitseride keskkogu kasiino]]sse, mis oli kahel järgnenud päeval rahvale jumalagajätmiseks avatud. Matusteteenistus toimus 27. juunil [[Tallinna Kaarli kirik]]us. Sealt viidi kindrali põrm [[lafett|suurtükilafetil]] kaitseväeliste auavaldustega Juhkenthali [[Kaitseväe kalmistu]]le. Vabadussõja armastatud kangelast saatsid matuserongis tema viimasel teekonnal kümned tuhanded leinajad Eestimaa kõigist paigust.<ref>[http://dea.nlib.ee/fullview.php?frameset=1&nid=51861&pid=s230835 Vabadussõja kangelane kindral Põdder suri.] dea.nlib.ee Postimees, 25. juuni 1932. </ref><ref>[http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s241747&nid=63497&frameset=1 Tallinna EVL auliige kindral E. Põdder maeti suurte auavaldustega.] dea.nlib.ee Võitlus nr 12, 2. juuli 1932, lk 6.</ref>