Harilik lina: erinevus redaktsioonide vahel

Lehed asetsevad [[vastak leheseis|vastakult]] või topeltvastkult. Ühel linataimel on ühtekokku 50–100 lehte. Lehed on [[nooljas leht|nooljad]], 25–40  mm pikad ja 3  mm laiad. Lehed on hallikasrohelised ja kaetud vahaja kaitsekihiga. Ettevaatust: värsked lehed on süües mürgised.

Ühel linataimel on 3–5 [[kahesuguline õis|hermafrodiitset]] õit. Viis 15–25  mm pikkust [[kroonleht]]e avanevad päiksepaistelisel soojal päeval mõni tund pärast päiksetõusu ning varisevad juba enne keskpäeva. [[Tolmukas|Tolmukate]] (neid on õies 5) kleepuv välispind mesilasi ei meelita.

Seemne pikkus on 3,2–4,8  mm, laius 1,5–2,8  mm, paksus 0,5–1,2  mm. Seeme on lame, külgvaates munajas, veidi kõverdunud [[idujuur]]epoolse (kitsama) otsaga. Välispind on hele kuni tumepruun, leidub ka kollaste ja rohekaskollaste seemnetega sorte.

Seeme külvatakse meie kliimavöötmes aprillis või mais, sest lina kasvamine ja küpsemine võib võtta aega 4–5 kuud. Seeme külvatakse 1–2,5  cm sügavusele. Külvitihedusega keskmiselt 7000 taime/m² kohta. Pärast külvi maa kastetakse mõõdukalt, et vältida mullas leiduvate umbrohuseemnete liiga võimsat tärkamist, kuna linataim ei ole tugeva konkurentsivõimega.

Seemned idanevad juba esimeste plusskraadide juures, 7–10 päeva jooksul külvist. Tärganud linataimed on öökülmale keskmiselt vastupidavad. [[Iduleht]]i võib aga −3 kraadine külm pigem kahjustada. Esimese [[pärisleht|pärislehe]] arenedes on taim vastupidav ka 7–8-kraadisele külmale. Lina kasvab kasvutingimustest ja sordist sõltuvalt 20–100  cm pikkuseks hõredalt lehekestega kaetud taimeks.

Säilitamiseks mõeldud seemned tuleks eelnevalt kupardest eraldada, kas siis mõõduka peksmise või muljumise teel. Ületalve säilitamiseks mõeldud seemneid oleks soovitatav säilitada +40  °C juures, liigsest valgusest ja tulekolletest eemal. Pikaajaliseks säilitamiseks mõeldud seemned pannakse õhukindlalt suletavatesse pakenditesse (näiteks [[foolium]]pakendisse) ja säilitatakse −180  °C juures.

*taimed lõigatakse [[sirp|sirbiga]] või kombainiga.

Lina on väga hea soojusjuht, juhtides soojust 5 korda paremini kui vill ja 19 korda paremini kui [[siid]]. Linane kangas on antibakteriaalne ja higistamisvastane (inimesed higistavad 1,5 korda vähem kui puuvillaseid riideid kandes). Linased riided takistavad [[gammakiirgus]]e kahjulikku toimet kuni 50% osas ning samuti peegeldab linane kangas päikesekiirguse kogu spektrit. Linane kangas vähendab [[staatiline elekter|staatilist elektrit]] ja [[absorbeerimaabsorbeerimine|absorbeerib]] ioniseerivat kiirgust. Jaapanis läbiviidud uuringud näitavad, et kasutades linasest kangast voodiriideid, ei teki voodihaigetel [[lamatised|lamatisi]]. Nahaarstid mujal maailmas soovitavad linaseid riideid ka inimestele, kel on kroonilised nahahaiguslikud seisundid nagu [[psoriaas]], [[ekseem]] jne.

Linaõisi ei soovitata inimestel ega ka loomadel toiduks tarbida, kuna paarisajagrammine kogus värskeid linaõisi võib tappa näiteks härja.

Linaõli kui suure [[rasvhapped|rasvhapete]] sisaldusega õli kiirendab rasvade metabolismi, muundades kehasse kogunenud rasvaladestiste koostist ja kogust.

Looduse kasvandik harilik lina pärineb [[ahtalehine lina|ahtalehisest linast]] (''Linum bienne''), mida hakati kultiveerima [[Vahemere maad|Vahemere maades]]es. Nimetatud lina kasvatati [[Mesopotaamia]]s juba 7500 aastat eKr. Hariliku lina esilekerkimist seostatakse [[Vana-Egiptus|Egiptus]]e, [[India]], [[Vana-Kreeka|Kreeka]] ja [[Anatoolia|Türgiga]]. [[Gruusia]] (eelajaloolise) aladelt [[Dzudzuana koobas|Dzudzuana koopast]] on leitud üle 30 000 aasta vanuseid kuivatatud linakiude. Kasvukultuurina on lina kultiveeritud rohkem kui 9000 aastat.

Vanimad asitõendid linakanga olemasolust on Egiptuse [[muumia]]d (ca 4000 aastat eKr), kes mähiti kootud linasesse [[kangas]]se, mille 2,5  cm on loendatud ligikaudu 540 [[lõim]]eniiti. Ka [[Homeros]] kirjeldas oma teoses [[Odüsseia]] linast valmistatud [[nöör]]e ja valgeid [[puri|purjeid]]. [[Plinius vanem]] (23–79 pKr, Rooma entsüklopedist) kirjeldas linataime kiiret kasvu, mainis nelja peamist linasorti ning kiitis taime majanduslikku tähtsust riiete valmistamisel. Lina on korduvalt mainitud ka [[piibel|Piiblis]]. Keskajal oli lina tähtis kaubaartikkel. 18. sajandil kasvatati lina juba ka [[Iirimaa]]l ja [[Šotimaa]]l. 19. sajandil oli linakangas [[vill]]a kõrval üks peamisi [[tekstiil]]imaterjale. [[I maailmasõda|I maailmasõja]] päevil ehitati linast [[hävituslennuk]]ite tiivad.

[[Asva]] I [[pronksiaeg|pronksiaegsest]]sest asulast (esimene avastatud kindlustatud asula Eestis) on kindlaid tõendid, et elanikud tegelesid loomapidamise ja maaviljeluse, muu hulgas ka [[linakasvatus]]e ja -töötlemisega. Leitud luust [[linakamm]]ide ja [[ropsimõõk]]ade katkendeid, mis on kulunud teraküljelt hästi siledaks, dateeritud radiosüsinikumeetodil 635 ± 50 eKr.

[[Põlva rajoon]]is oli [[linakasvatus]]el suur tähtsus, selle rajooni põllumajandus andis üle kolmandiku vabariigi lina kiutoodangust.