Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P link par (+masintoim) using AWB
8. rida:
*20. oktoobriks 1917 vallutasid Saksa keisririigi väed [[Hiiumaa]];
*[[20. veebruar]]il [[1918]] maabusid Saksa keisririigi väed [[Mandri-Eesti]]sse [[Virtsu]]s;
*[[24. veebruar]]il 1918 jõudsid Saksa keisririigi väed Tartusse ja [[PärnussePärnu]]sse;
*[[25. veebruar]]il 1918 jõudsid Saksa keisririigi väed Viljandisse ja Tallinna, 26. veebruaril Paidesse;
*[[4. märts]]iks 1918 jõudsid Saksa keisririigi väed Narva.
20. rida:
[[Pilt:Bundesarchiv Bild 146-1977-101-42, Beladen eines Landungsbootes.jpg|thumb|]]
 
Septembris 1917 otsustas Saksa väejuhatus vallutada Lääne-Eesti saared.
 
[[29. september|29. septembril]] [[1917]] algas Saksa vägede [[dessant|dessandiga]] [[Tagalaht|Tagalahes]]. Operatsiooni koodnimeks sai [[Operatsioon Albion|Albion]]. Dessandis osalemiseks koondati Liibavisse ([[Liepāja]]sse) umbes 25 000 meest, 5000 hobust, 1400 vankrit, 150 kuulipildujat, 54 suurtükki, 12 mortiiri, 100 lennukit ja dirižaablit, varustust 30 päevaks. See oli Saksa suurim dessantoperatsioon I maailmasõjas. Maakonnanõukogu ja -valitsus aeti laiali, kantseleiruumidesse asus sõjavägi. Oli alanud 14 kuud kestnud saksa okupatsioon.
28. rida:
== Mandri-Eesti okupeerimine ja okupatsioon ==
{{Vaata|Eesti Esimeses maailmasõjas#Sõjategevus Mandri-Eestis}}
[[20. veebruar]]il [[1918]] maabusid Saksa väed, mis juba mõnda aega Eesti saari enda käes hoidsid, Virtsus. Sellega oli invasioon Mandri-Eestisse alanud.<ref>[http://lood.wordpress.com/2008/02/11/vabariik-sakste-kanna-all/#more-282 Vastsündinud vabariik sakste kanna all]</ref> [[25. veebruar]]il jõudsid saksa väed – [[8. armee (Saksa Keisririik)|8. armee]] Tallinna ja [[4. märts]]iks [[Narva]].
 
Saksa okupatsioon kestis 1918. aasta veebruarist novembrini. Taastati Vene revolutsiooni eelsed seadused, Eesti Ajutist Valitsust ei tunnustatud, saadeti laiali [[Eesti rahvusväeosad]], osa baltisakslaste moodustatava Balti hertsogiriigi vastaseid riigitegelasi ning endisi [[Vene keisririik|Vene keisririigi ]]<nowiki/>sõjaväelasi vangistati. Majandus allutati Saksamaa sõjalistele vajadustele. [[Kultuuripoliitika]] eesmärgiks sai eestlaste [[saksastamine]]. Pärast [[Nikolai II]] troonist loobumist tundsid Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa rüütelkond end olevat õigustatud taastama kohalike hertsogiriikide iseseisvust ja ühinema [[Balti hertsogiriik]]i.
===Okupatsioonivõimud===
Eesti ala kuulus [[Saksa Riik|Saksa Riigi]] poolt okupeeritud piirkondadest [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] alade valitsemiseks moodustatud [[Ober Ost]]i haldusalasse ning Saksa vägede juhatuse poolt määrati vana haldusjaotuse kohaselt Eestimaad valitsema:
*[[Eestimaa kubermang]]u piires [[68. kindralkommando]] ''(Oberkommando 68)'', kindralleitnant [[Adolf von Seckendorff]];
*[[Liivimaa kubermang]]u piires (Lõuna-Eestis) [[60. kindralkomando]] ''(Oberkommando 60)'', kindralleitnant [[Günther von Pappritz]];
 
Maakonnavalitsuste juhiks määrati kindralkommandode käskkirjade alusel ohvitser, kui kreisipealik (''Kreishauptmann''). Tema oli kindralkomando otsealluvuses ja sai juhtnöörid sealt. Kreisipealiku juures funktsioneeris veel ka nõukogu (''Beirat''), mille liikmed kreisipealiku ettepanekul kindralkomando poolt nimetati. Kuipalju nõukogu maakonna valitsemisest osa võttis või osa võtta võis, see jäi täielikult kreisipealiku enese otsustada. Järgmiseks administratiivseks allüksuseks maakonnas nähti ette ametkond (''Amtsbezirk''), mille piirid langesid kokku kihelkonna piiridega. Ametkonna eesotsas seisis ametkonna eestseisja (''Amtsvorsteher''), kes kreisipealiku ettepanekul kindralkomando poolt nimetati ja kreisipealikule allus.
 
Ametkonnad jagunesid jaoskondadeks (''Ortsbezirk''). Mõisad, senised vallad ja alevikud moodustasid üldiselt igaüks ise jaoskonna. Jaoskondi valitsesid sellekohased eestseisjad (''Ortsvorsteher''), need nimetati ametisse kreisipealiku ettepanekul kindralkomando poolt ja allusid ametkonna eestseisjale.
43. rida:
==== Tallinn ====
Pärast linna vallutamist ilmusid saksa sõjaväed Tallinna liha külmutamise ruumidesse ja võtsid ruumid oma alla. Ülevõtmise juures viidi umbes 200 puuda linna päralt olevat sealiha ära. Samuti oli Saksa sõjavägi linnalt ära võtnud piimameierei ja 600 [[puud]]a linna heinu. Sakslased olid kinni pannud ka trükikojad, mistõttu oli võimatu trükkida [[leivakaart]]e.
Nende eluliste probleemide kõrval tundub teisejärgulisena venekeelsete tänava- ja linnaasutuste siltide kiirkorras vahetamine eesti- ja saksakeelsete siltide vastu. Linnavalitsus otsustas, et emaileeritud uulitsanimelaudasid tuleb niiviisi puhastada, et ühes eestikeelsete nimedega ka saksakeelsed jälle välja paistaksid ning venekeelsed nimed on vaja sinise värviga kinni katta.<ref>[http://pealinn.tallinn.ee/index.php?action=news&nid=1718&lang=1 Tallinn ja 24. veebruar 1918. " Tallinna linnavalitsuse 28. veebruari istungi protokoll]</ref>
 
Saksa väejuhatus, kelle eesotsas seisis Põhjaarmee juhataja kindralleitnant Adolf von Seckendorff, ei tunnustanud mingit Eesti valitsust. Kindrali jutule läinud [[Konstantin Päts]], [[Jüri Vilms]] ja [[Jaan Poska]], kuid paaritunnine nõupidamine eestlaste esindajate ja Saksa kindrali vahel ei andnud mingeid tulemusi.
[[4. märts|4. märtsil ]]il[[1918]] võtsid sakslased [[Voldemar Vöölmann]]ilt [[Tallinna Linnavalitsus|linna juhtimise]] üle. Uue okupatsiooni aegne linnavalitsus toimis kuni novembrini 1918.
==== Tartu ====
Okupatsioonivõimud panid Saksa [[Põhjakorpus]]e komandöri vabahärra kindral [[Adolf von Seckendorff]]i juhatusel kohe maksma karmi korra. Igasugused koosolekud ja meeleavaldused keelati. Tartus lasid okupandid linnarahva hirmutuseks maha [[Soola tänav]]alt juhuslikult kätte saadud põgenevate kommunistliku Läti 7. Bauska polgu soldatite salga ja uputasid laibad Emajõe jääaukudesse. Ajalehed suleti või allutati nii rangele [[tsensuur]]ile, mis ületas isegi omaaegse karmi tsaaritsensuuri, kohustades lehti avaldama saksameelseid juhtkirju toimetuse enda seisukohtade pähe. Ametlikuks asjaajamiskeeleks kehtestati [[saksa keel]] ning valla- ja linna[[ametnik]]ud pidid Saksa võimudele [[ustavus]]t vanduma. Neis linnades, kus linnavõim oli varem olnud eestlaste käes, saadeti omavalitsus lihtsalt laiali.
 
=== Okupatsioonivõimude repressiivtegevus ===
61. rida:
 
Mittesobivate isikute kinnipidamiseks moodustasid okupatsioonivõimud vangilaagrid – [[koonduslaager|koonduslaagrid]] [[Naissaar]]el, kus novembris [[1918]] oli 300 kinnipeetavat, ja [[Pääsküla]]s.
 
 
[[Eesti Ajutine Valitsus|Ajutise Valitsuse]] ministrite nõukogu esimees [[Konstantin Päts]] arreteeriti [[11. juuni]]l, vangistati ka kohtuminister [[Otto Strandman]], põllutöö- ja toitlusminister [[Jaan Raamot]] ja Pääsetekomitee liige [[Konstantin Konik]].
92. rida ⟶ 91. rida:
 
[[Kategooria:Eesti Esimeses maailmasõjas]]
[[Kategooria:Saksamaa keisririik Esimeses maailmasõjas]]
[[Kategooria:1917. aasta Eestis]]
[[Kategooria:1918. aasta Eestis]]