Erinevus lehekülje "Valgevene ajalugu" redaktsioonide vahel

P
link par (+masintoim) using AWB
P ((GR) File renamed: File:IRP1658.pngFile:Rzeczpospolita Trojga Narodów w roku 1658.png Падрабязнае апісаньне)
P (link par (+masintoim) using AWB)
 
===Kiievi-Vene riigis===
[[9. sajand]]il tekkisid Valgevene aladel esimesed, [[viiking]]ite valitsetud, idaslaavlaste vürstiriigid – [[Połacki vürstiriik]], keskusega [[Połack]]is ja [[Turaŭ vürstiriik]], keskusega [[Turaŭ]]s. Ajalooallikatest on teada [[862]]. aastast Połacki esmamainimine – Valgevene riikluse algus{{lisa viide}}, [[980]]. aastast mõjuvõimsa {{lisa viide}} [[Turaŭ]] vürstiriigi esmamainimine ja [[1067]]. aastast esmakordne [[Minsk]]i (Mensk) linna minimine.
 
Valgevene alade valitsevad [[Valgevene valitsejad|valitsejadünastiad]] olid algselt Skandinaavia päritolu [[Rogvolodovitšid]] (''Рогволодовичи'') (10.–11. sajand). Ida[[slaavlased|slaavlasi]] ühendava [[Kiievi-Vene]] riigi moodustamise järel aga [[Rjurikovitšid|Rjurikovitšite]] valitsejadünastia haru: [[Vseslavitšid]] (''Всеславичи'') (12.–13. sajand).
 
{{Vaata|Slaavi vürstiriikide loend}}
[[Pilt:IRP 1466.PNG|pisi|Valgevene, Smolenski ja Ukraina alad [[Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik|Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigis]] [[1466]]. aastal]]
Esialgu maksid [[balti hõimud]] [[Połacki vürstiriik|Połacki vürstiriigile]] [[andam]]it, aga [[Kiievi-Vene]] nõrgenedes hakkas olukord muutuma vastupidiseks. Pöördepunkt oli [[1180. aastad|1180. aastatel]], mil leedulased lakkasid maksmast andamit ja hoopis ise korraldama rüüsteretki [[Połack]]i ja [[Pihkva vürstiriik|Pihkva vürstiriigi]] vastu, ähvardades isegi [[Novgorodi vürstiriik|Novgorodi]].
[[Saksa ordu]] agressiooni ähvardus kiirendas ühendatud Leedu riigi tekkimist. [[Aukštaitija]] vürst [[Mindaugas]] ühendas [[1230. aastad|1230. aastail]] Aukštaitija, [[Žemaitija]] ja teisi maid ning osa [[jatvingid]]e ja [[kurelased|kurelaste]] alu.
 
Mindaugas ühendas 13. sajandi keskpaiku maa-ala, mida on nimetatud [[Must-Vene]]ks, [[Połacki vürstiriik|Połacki vürstiriigi]] osad, [[Turovi-Pinski vürstiriik|Turovi-Pinski vürstiriigi]] lääneosa, vürstiriigid [[Prõpjats]]i jõe ülemjooksul ja osa [[Volõõnia]]maast.
 
[[Leedu suurvürst]]i [[Gediminas]]e ([[1316]]–[[1341]]) ajal ja 14. sajandi I poolel ühendati [[Kiievi-Vene]] riigi lagunemise, slaavi vürstiriikide [[Kuldhord]]i [[vasall]]riikideks muutmise järel [[slaavi vürstiriikide loend|slaavi vürstiriikide]] killustumise tulemusel, [[Gediminas]]e poolt Leeduga [[Valge-Vene]]: [[Połacki vürstiriik]] (1307), [[Minsk]], [[Pinsk]] (1318), [[Brest (Valgevene)|Brest]] (1319), [[Mogiljov]], [[Turov]], [[Vitebsk]] (1330), [[Orša]], [[Mozõr]] ja Ukrainas, [[Kiiev]] (1321). Gediminase ajal muutus Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik suurriigiks, mis ulatus merest mereni (Läänemerest [[Must meri|Musta mereni]]).
 
[[15. sajand]]il oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik pindalalt Euroopa suurim riik, kui talle kuulusid kogu tänapäeva [[Valgevene]], valdav osa tänapäeva [[Leedu]]st ja [[Ukraina]]st ning osaliselt ka [[Poola]], [[Moldova]] ja [[Venemaa]]. [[Leedulased]] moodustasid riigis vähemuse, enamuses olid [[idaslaavlased]]. Leedu suurvürstiriiki peetakse mitte ainult tänapäeva Leedu, vaid ka Valgevene riigi eelkäijaks.
 
[[15. sajand]]i lõpuks teostus täielikult kirdevene maade ühendamine [[Moskva suurvürstiriik|Moskva suurvürstiriigi]] võimu alla. Moskva vürstide kõigi vene maade ühendamisele suunatud poliitika viis vastasseisuni Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigiga läänevene maade valitsemise pärast. Moskva suurvürstiriigi ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi vahel toimusid territooriumite valdamise eest sõjad: [[Moskva-Leedu sõda (1492–1494)|1492–1494]]; [[Moskva-Leedu sõda (1500–1503)|1500–1503]]; [[Moskva-Leedu sõda (1507–1508)|1507–1508]]; [[Moskva-Leedu sõda (1512–1522)|1512–1522]] ja [[Moskva-Leedu sõda (1534–1537)|1534–1537]].
====Kolmas Rzeczpospolita jagamine, 1795====
{{main|Kolmas Poola jagamine}}
[[1794]]. aastal puhkes Poolas [[Kościuszko ülestõus]]. Poola regulaararmee suutis hõivata [[Vilnius]]e, [[Varssavi]] ja [[Kraków]]i. Ülestõusnute vastu astus nüüd sõtta ka [[Preisi kuningriik]]. [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]], [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigi]] ja [[Austria ertshertsogkond|Austria ertshertsogkonna]] [[monarh]]id otsustasid pärast Varssavi kapituleerimist, oktoobris [[1795]] Rzeczpospolitast pärast [[Esimene Poola jagamine|esimest]] ja [[Teine Poola jagamine|teist Poola jagamist]] järele jäänud osa omavahel täielikult ära jagada.
 
Venemaa keisririik sai maad [[Nemunas]]e ja [[Bug]]i jõest ja Valgevene aladel [[Navahrudak]]i piirkonna.
==20. sajand==
[[Pilt:Gubernie zachodnie krolestwo polskie 1902.jpg|thumb|[[1902]]]]
Valgevene elanikkond ei olnud 20. sajandi alguses poliitiliselt eriti aktiivne. Enamik elanikest tegeles põllumajandusega ning aktiivne linnaelanikkond moodustas vaid väikese osa Valgevene kubermangude elanikkonnast. Suurimad linnad olid [[Vitebsk]], kus oli ligi 100 000 elanikku, ning [[Minsk]], mis alles ligines sellele piirile. Valgevene elanikkonnal ei olnud riiklikku iseseisvuse püüdeid, sest puudusid rahvusel põhineva iseseisvuse traditsioonid, varasemad Valgevene riiklikud moodustised olid olnud vaid Poola riigi koosseisus. Venemaa keisririigi poolse [[venestamispoliitika]] tõttu puudusid 20. sajandi alguses rahvusliku liikumise juhtfiguurid. Poliitikas oli toetus Venemaa [[Sotsialistide-Revolutsionääride Partei]]le, mis oma poliitilises tegevuses esindas maarahva huve.
 
[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] alguses vallutasid [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] väed Lääne-Valgevene ning rindejoon Vene-Saksa rindel stabiliseerus 1915. aasta oktoobris joonel: [[Dvinsk]] – [[Braslav]] – [[Postavõ]] – [[Smorgon]] – [[Baranovitši]] – [[Pinsk]]. Kujunenud rindejoon püsis kuni 1918. aasta veebruarini ning jagas Valgevene kaheks, milles läänepoolses Valgevenes oli [[Saksa okupatsioon Valgevenes (1915–1918)|Saksa okupatsioon]] ja parempoolsed Valgevene alad Venemaa keisririigi vägede kontrolli all. Ida-Valgevenes, [[Mogiljov]]is, asus ka Kõrgema ülemjuhataja [[Nikolai II]] [[STAVKA|Kõrgema Ülemjuhataja Peastaap]].
{{Vaata|Valgevene Rahvavabariik}}
;Valgevene Rahvavabariigi eriüksus Eestis (1919-1920)
15. novembril 1919 oli moodustatud Valgevene Rahvavabariigi eriüksus Baltikumis (''Асобны аддзел войскаў БНР у Балтыі''), mille komandöriks sai kindralmajor [[Stanisław Bułak-Bałachowicz]].
 
===Poola ja Valgevene NSV vahel jagatud maa (1920–1939)===
 
===Saksa okupatsioon 1941–1944===
{{Vaata|Saksa okupatsioon NSV Liidus}}, ''[[Ostland|Idaalade RiigikomisariaatRiigikomissariaat]]'', ''[[Valgevene kindralkomissariaat]]'', ''[[Valgevene Teises maailmasõjas]]''
 
[[Pilt:Reichskommissariat Ostland Administrative.png|[[1943]]|pisi|[[Idaalade RiigikomisariaatRiigikomissariaat]]]]
 
===II maailmasõja järgne Valgevene NSV (1945–1991)===