Tallinna raad: erinevus redaktsioonide vahel

Tallinna rae asemel moodustati kohaliku omavalitsusorganina [[Tallinna Linnavalitsus]] [[1887]]. aastal [[26. märts]]il, [[Venemaa keiser|Venemaa keisri]] [[Aleksander II]] [[ukaas]]iga, kui kehtestati [[Läänemere kubermangud]]e linnades [[1870. aasta Vene üldine linnaseadus]]. Uue Linnaseaduse kohaselt said linna omavalitsusorganiteks neljaks aastaks valitav linnavolikogu (Linnaduuma), kes omakorda valis neljast [[linnanõunik]]ust koosneva [[Tallinna Linnavalitsus]]e – ''uprava''.

Esimest korda mainitakse Tallinna raadi (''consilium consulum civitatis'') Taani kuninga [[Erik IV Adraraha]] [[15. mai]]l 1248 antud ürikus, millega [[Tallinna all-linn]]ale kinnitati [[Lübecki õigus]]e kasutamise luba. 1333. aastal valiti rae liikmeteks Winandus Longus, Hermannus Stumpel, Theodoricus Unna, Theodoricus de Wyse, Heyno Brunswich, Apollonius de Ek, Ricbodo, Hinricus Crowel, Detmarus de Unna, Regnerus Crowel, Arnoldus Plate, Gerhardus Stalbiter, Hermannus de Silva, Gerlacus Caporie, pärast neid veel Hermann Kersebom, Johannes Osenbrygghe, Rotcherus de Lapide ja Johannes Bremen. See on esimene teadaolev Tallinna rae liikmete loend. Arvatakse, et neli viimasena toodud nime kuuluvad bürgermeistritele.

Vanima [[Taani kuningas|Taani kuninga]], [[Christoffer I]] poolt [[1257]]. aastal Tallinnale antud Lübecki õiguse koodeks ei määratlenud täpsemalt rae koosseisu moodustamise põhimõtteid. Koodeksi paragrahvid puudutasid peamiselt raeliikmete õigusi ja kohtufunktsioone.

*raehärra valimisel ei tohi juures viibida ei kandidaat ise ega tema sugulased või hõimlased.

Raehärra amet oli eluaegne, raehärra pidi olema sündinud seaduslikust abielust ning omama [[kinnisvara]] Tallinna piires, kuid ei tohtinud ta teenida elatist käsitööga, s.t. pidi kuuluma kaupmeeste hulka.

19. sajandiks väljakujunenud koosseisus kuulus Tallinna [[raad]]i neli [[Bürgermeister|bürgermeistrit]] (sealhulgas rae eesistuja), [[sündik]] ja neliteist [[raehärra]]t. Vakantseid kohti täideti koopteerimise teel.

Tallinna raad tegutses oma algetapil aastakaupa kahe vahetusena: korraga tegutsesid linnavalitsemisel vaid pooled raeliikmed, kes moodustasid nn. istuva ehk istungeid pidava rae (''sitzender Rat''). Teist osa aktiivsest tegevusest tagasi tõmbunud raeliikmetest nimetati vanaks raeks (''alter Rat''). Vahetus toimus [[1. august]]il (''Petri ad vincula'' – [[Peetruse ahelate päev]]al).

13. sajandi teisest poolest oli raeistungite eesotsas kaks [[bürgermeister|bürgermeistrit]], raehärrade arv aga varieerus 19 ja 25 vahel. Kuna algselt oli raehärra amet [[auamet]], oli raehärradel istungitest vaba aastat vajalik oma elu- ja majandustegevuse korraldamiseks. Siiski võtsid “vana rae” liikmed osa oluliste otsuste langetamisest või täitsid tähtsamaid avalikke ameteid nagu näiteks arveraamatupidaja (''kemmerer'', ''Kämmerer'') või [[Pühavaimu seek|Pühavaimu seegi]] eestseisja.

*[[1599]]–1626 [[GHeinrichHeinrich von Lohn]] (surnud 1626)

*4/[[16. detsember]] [[1855]] – [[1864]] [[Ernst Baetge]] ([[23. juuni]] [[1816]] [[Lübeck]] – 26. juuli/[[7. august]] [[1876]] [[Vilnius|Vilniuse]]e lähedal)