Viirused inimkonna ajaloos: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P vigane viide välja |
→Antiikajal: : päris nii ikka ei tohiks, nagu eelmine muutja tegi |
||
26. rida:
[[Leetrid]] on väga vana haigus, aga esimest korda tuvastas selle [[Pärsia]] arst [[Muhammad ibn Zakariyyā al-Rāzī]] (865–925) 10. sajandil.<ref name="Levins, pp. 297–298">Levins, pp. 297–298</ref> Al-Rāzī kasutas leetrite kohta araabiakeelset nime ''hasbah''. Leetreid on kutsutud ka teiste nimedega, sealhulgas [[ladina keel|ladina]] sõnast ''rubeus'' ('punane') tuleneva nimega rubeola ja morbilli ('väike katk').<ref>Dobson, pp. 140–141</ref> [[Leetriviirus]]e sarnasus [[koerte katk]]u ja [[veiste katk]]uga põhjustavate viirustega on pannud aluse arvamusele, et esimest korda nakatusid inimesed leetritesse kokkupuutel kodustatud koerte või veistega.<ref name="Karlen, p.57">Karlen, p. 57</ref> Tõenäoliselt lahknes leetriviirus 12. sajandiks täielikult sel ajal laialdaselt levinud veiste katku põhjustavast viirusest.<ref name="pmid20202190">{{cite journal |author=Furuse Y, Suzuki A, Oshitani H |title=Origin of measles virus: divergence from rinderpest virus between the 11th and 12th centuries |journal=Virology Journal |volume=7 |page=52 |year=2010 |pmid=20202190 |pmc=2838858 |doi=10.1186/1743-422X-7-52}}</ref>
Leetrite põdemise järel tekib haiguse vastu eluaegne [[immuunsus]]. Seetõttu vajab viirus epideemiliseks muutumiseks suur populatsiooni ja [[neoliitikum]]i ajal seda ilmselt ei toimunud.<ref name="Levins, pp. 297–298"/> Viiruse ilmnemise järel [[Lähis-Ida]]s jõudis see 2500. aastaks eKr Indiasse.<ref name="pmid20459960">{{cite journal |author=Retief F, Cilliers L |title=Measles in antiquity and the Middle Ages |journal=South African Medical Journal |volume=100 |issue=4 |pages=216–217 |year=2010 |pmid=20459960}}</ref> Sel ajal olid leetrid laste seas nii tavalised, et seda ei peetud haiguseks. Egiptuse hieroglüüfides kujutati seda inimese arengu loomuliku järguna.{{lisa viide}} Üks esimesi allikaid viirusega nakatunud taimest on Jaapani [[keisrinna]] Kōkeni (718–770) luuletus, kus ta kirjeldab suvisel ajal kollatunud lehtedega taime. Hiljem on selleks taimeks peetud ''Eupatorium lindleyanum''i, mis nakatub tihti [[tomati koldlehisuse viirus]]ega.<ref>Mahy, (a) p. 10</ref>
==Keskajal==
| |||