Seisundimäärus: erinevus redaktsioonide vahel

* Paljud kohakäändelised käändsõnafraasid on suuremal või vähemal määral n-ö tähenduselt kokkusulanud ja seega lähedased [[Seisundimäärsõna|seisundimäärsõnadele]]. [[Sisekohakäänded|Sise-]] ja [[Väliskohakäänded|väliskohakäänetel]] puudub seisundimääruse raames sisuline vastandus, nende kasutust reguleerib pigem kindlate sõnade või sõnarühmade kohta kehtiv keeletava.

Näiteks: ''Ta on '''abielus/mehel'''.''

Näiteks: ''Noormees leidis end '''ohtlikust situatsioonist'''.''

* [[latiivne seisundimäärus]] väljendab seisundit, millesse minnakse.

* [[lokatiivne seisundimäärus]] väljendab seisundit, milles parajasti ollakse.

* [[separatiivne seisundimäärus]] väljendab lähteseisundit, seisundit, millest väljutakse.

Näiteks: ''Tugev tuul ajas naistel soengud '''sassi'''.''

Latiivseks seisundimääruseks võib lauses olla:

Näiteks: ''Naine seadis lilli ilusasse '''kimpu'''. Ema pani lapse '''pikali''' voodisse.''

* [[nimisõna]] või [[omadussõna]] [[Sisseütlev kääne|sisseütlevas]], [[Alaleütlev kääne|alaleütlevas]] või [[Saav kääne|saavas käändes]] ning koos [[Kaassõna|kaassõnadega]] ''kätte, sisse, alla, küüsi'' jt.

Näiteks: ''Ema läks lastega '''poodi'''. Kutsikas igatses pääseda '''sooja''' tuppa. Poisike määris '''saiale''' ohtralt moosi. Päike teeb inimesed '''rõõmsaks'''. Daam langes '''varaste küüsi'''.''

Esineb [[tegusõna]]

Näiteks: vanamees''Vanamees tõusis '''istukile''', et paremini telekat näha.''

Näiteks: '''hellushoos''Hellushoos''''' ''tegi neiu koerale pai.''

Näiteks: ''Olin '''kükakil''' järve kohal ja vaatasin oma peegelpilti. Suvel hoiame aknaid terve päev '''lahti'''.''

Mitmeid tulemseisundit näitavatele [[määrus]]tele vastavaid lokatiivseid muuteid ei kasutata seisundimäärustena. Näiteks: ta*''Ta '''on häbis''''', loodus*''Loodus '''on õitsel''''' jne. Vastavas seisundis olemise näitamiseks saab kasutada vaid liitaegu.

Näiteks: ''Ta on '''häbisse sattunud'''. Loodus on '''õitsele löönud''''' jne.

* [[määrsõna]] ''haagist, lukust, riidest'' vmt.

Näiteks: ''Keerasin ukse '''lukust''' lahti ja astusin tuppa.''

Eesti keelele on omane väljendada seisundist väljumist hoopis vastupidisesse seisundisse siirdumisena: ''vajus küüru – oli küürus- – ajas sirgu; jäi purju – oli purjus – sai kaineks; mõisteti süüdi – oli süüdi – mõisteti õigeks'' jne, seega leksikaalselt, latiivse antonüümi abil.<ref>M. Erelt, R. Kasik, H. Metslang, H. Rajandi, K. Ross, H. Saari, K. Tael, S. Vare, Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993. § 548.</ref>

* nimisõna või omadussõna [[Seestütlev kääne|seestütlevas käändes]] või koos kaassõnadega.

Näiteks: ''Mees pääses imekombel '''koerte käest'''. '''Kohvikust''' jooksis välja väike lõbus tüdruk.''

Saavas ja [[olev kääne|olevas käändes]] seisundimäärus on tihedas seoses aluse või sihitisega, [[Ühildumine|ühildudes]] nendega [[Arv (keeleteadus)|arvus]].

Näiteks: '''''Poiss''''' ''oli sirgunud '''meheks'''.'' Vrd '''''Nad''''' ''asusid tööle '''valvuritena'''.''

* Seisundimäärus on [[Mitmus|mitmuses]] tavaliselt siis, kui alusel või sihitisel on rohkem kui üks [[referent]].

Näiteks: '''''Vetelpäästjatena''''' ''said nad hästi hakkama.''

* AinsusesSeisundimäärus agaon tavalist[[Ainsus|ainsuses]] tavaliselt siis, kui neid refenetereferente on ainult üks.

Näiteks: ''Sa sobid hästi '''vetelpäästjaks'''. Ta on '''direktorina''' karm.''

Näiteks: ''Rohkem kui sada last jäi '''haigeks'''.''

Näiteks: ''Lapsed läksid '''grupina''' bussi poole.''

Näiteks: ''Koerte haukumine muutus '''talumatuks'''.''

Näiteks: ''Sidrunid ja laimid tundusid meile ühtviisi '''hapuna ~ hapudena'''. Õpilased ja õpetajad saabusid matkalt '''väsinuna ~ väsinuina.'''''