Elektrijuhtivus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
16. rida:
[[Elektrivoolu tugevus]] ''I'' sõltub juhile rakendatud [[potentsiaalide vahe]]st ''V'', mis määrab [[elektrivälja tugevus]]e ''Е'' juhis.
[[Konstant]]se [[ristlõige|ristlõikega]] [[isotroopia|isotroopse]] juhi korral ''Е'' = —''V''/''L'', kus ''L'' on juhi [[pikkus]]. [[Voolutihedus]] ''j'' mingis punktis sõltub väljatugevusest ''Е'' selles punktis ning on väljatugevusega samasuunaline. Seda sõltuvust väljendatakse [[Ohmi seadus]]ega: ''j'' = ''σЕ''; väljatugevusest sõltumatut [[kordaja]]t ''σ'' nimetatakse [[erijuhtivus]]eks; selle [[pöördsuurust]] ''ρ'' = 1/''σ'' nimetatakse [[eritakistus]]eks. Eri materjalide puhul on erijuhtivuse (ja eritakistuse) väärtused oluliselt erinevad.
Üldjuhul on voolutiheduse sõltuvus väljatugevusest mittelineaarne ning kordaja ''σ'' sõltub väljatugevusest. Siis kasutatakse [[diferentsiaalne erijuhtivus|diferentsiaalset erijuhtivust]] ''σ'' = d''j''/d''E''.
[[Anisotroopia|anisotroopsetes]] keskkondades, näiteks [[monokristаll]]ides, on ''σ'' [[teist järku tensor]]. [[Kristall]]is võib elektrijuhtivus olla eri suundades erinev, nii et väljatugevuse ja voolutiheduse [[vektor]] ei pruugi olla [[kollineaarsus|kollineaarsed]].
==Ainete liigitus elektrijuhtivuse järgi==
| |||