Meerapalu lahing: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
68. rida:
Vaenlane küll üritas üle jää uuesti suurte jõududega rünnata, tulles tihedate ahelikega üle jää. Nende taga veeti laskemoona hobusaanidel ja mõned kergesuurtükid. Õhutõrjemehed märkasid ründavaid ahelikke, avasid nende pihta tule ning surusid ründajad maha lamama. Enne rünnaku algust saabusid kohale saksa sööstpommitajad [[Stuka]]d, mille pardarelvadest tehti paljal jääl olevad Punaarmee üksused kahjutuks.
 
Samal ajal oli juba alustatud ka esimest vastupealetungi Meerapalu suunas. Kiire rünnakuga vallutati esmalt Saksa talust põhjas asuv mets, kuhu Punaarmee oli hakanud uueks rünnakuks jõude koondama. Rünnak oli ootamatu ja kiire, tekitades vaenlases täieliku segaduse, nii et mitu üksust andis end täies koosseisus vangi. Saagiks saadi ka 4 jalaväe saatekahurit, 12 keskmist [[tankitõrjekahur]]it, 24 [[Maksim-Maksimi kuulipilduja|Maksimi kuulipildujat]]t ja muud varustust. Mets puhastati vaenlasest ja järgmiseks rünnakuks Meerapalule valmistuvad üksused asusid uutele lähtepositsioonidele. Meerapalu-poolsel metsaserval kohati tugevamat vastupanu. Jõeperast saabus nüüd tagasi 1. kompanii ja 44. jalaväerügemendi pataljon. Olukord oli soodne otsustavaks rünnakuks. Preislaste 44. rügemendi pataljon, mida tugevdati kokku kogutud sakslaste grupiga, pidi vallutama Pedaspää, ülejäänud üksused aga Meerapalu.
 
Rünnaku ettevalmistamiseks oli major (''sturmbannführer'') Riipalu tellinud diviisiülemalt Meerapalule lennukite tulelöögi.