Erinevus lehekülje "Pierre Gassendi" redaktsioonide vahel

(viited vajavad kindlasti toimetamist)
 
===Edasine elu===
[[1624]]. aastal võttis ta vastu [[kanoonik]]u koha [[Grenoble]]'is ja lahkus [[Aix-en-Provence]]'ist. Samal aastal avaldas ta oma esimese raamatu "Exercitationes paradoxicae adversus Aristoteleos" ('Paradoksid Aristotelese pooldajate vastu'). Ta kritiseeris selles aristotellikku maailmavaadet. Gassendi hakkas huvi tundma ka [[astronoomia]] ja [[optika]] vastu. 1630. aastal avaldas ta teose "Parhelia, sive soles quatuor" ning 1632. aastal "Mercurius in sole visus".<ref name=":0">1</ref> Gassendi lahkus Pariisist 1632. aastal. Järgmise viie aasta jooksul töötas ta koos oma lähedase sõbra Nicolas-Claude Fabri de Peiresc'iga (1580–1637). Kui viimane suri, langes Gassendi sügavasse depressiooni ning järgnevad aastad veetis ta lahkunud sõbrast biograafiat "Viri illustris Nicolai Claudii Fabricii de Peiresc...Vita" (1641) kirjutades.<ref name=":0" /> [[1633]] sai temast [[Digne]]'i katedraali [[kanoonik]] ja 1645. aastal [[Pariis]]i Kuningliku[[Collège Kolledžide France|Collège Royal]]i matemaatikaprofessor. 1642. aastal avaldas ta teosed "De apparente magnitudine solis" ning "De motu impresso a motore translato". Viimane pälvis Gassendi pikaaegse oponendi Jean-Baptiste Morin'i (1583–1656) halvakspanu, kes oli ka varasemalt Gassendi vaadetele vastupidist väitnud.<ref name=":0" /> Kehv tervis sundis teda [[1648]]. aastal õpetamisest loobuma ning kuni 1650. aastani elas ta [[Toulon]]is. 1653. aastal pöördus Gassendi tagasi Pariisi, kus ta jäi aasta hiljem tõsiselt haigeks. Ta läbis mitmeid operatsioone, pärast mida tema kõne muutus sosistavaks. Gassendi suri rahulikult 1655. aastal, olles 63 aastat vana.<ref>5</ref>
 
=== Teosed ===