Erinevus lehekülje "Vaikiv ajastu" redaktsioonide vahel

== Vaikiva ajastu algus ==
[[Pilt:1934.jpg|thumb|Ajalehe pealdis, mis teavitab kaitseseisukorra algusest]]
Pärast [[V Riigikogu]] erakorralise istungjärgu lõppu [[2. oktoober|2. oktoobril]] [[1934]] teatas siseminister [[Kaarel Eenpalu]], et Riigikogu on pandud vaikivasse olekusse, see tähendab tulevikus tal enam kokku tulla ei lubata. Hilisemas historiografiashistoriograafias on "vaikivat ajastut" tagantjärele laiendatud 12. märtsini samal aastal.
Praegu üldlevinud seisukoha järgi on "vaikiva ajastu" alguseks [[12. märts]]il 1934 riigivanem [[Konstantin Päts]]i välja kuulutatud üleriigiline kaitseseisukord, samal ajal nimetati kindral [[Johan Laidoner]] Kaitsevägede Ülemjuhatajaks.<ref name="Kaitseseisukorra välja kuulutamise otsus">http://et.wikisource.org/wiki/Kaitseseisukorra_v%C3%A4ljakuulutamise_otsus Kaitseseisukorra väljakuulutamise otsus "Kaja" 14. märts 1934</ref> Poliitilist vastutust otsuse eest kandis tolleaegne Kohtu- ja siseminister [[Johan Müller]], kuid teda pole kunagi selle otsusega seoses süüdistatud ega talle umbusaldust avaldatud.
 
Aastail 1935–1936 moodustati isikuvalimiste alusel 15 uut kutsealast omavalitsust, mis said tähtsaks komponendiks uue põhiseaduse kohases riiklikus ülesehituses, eriti Riiginõukogu kujundamisel.
 
=== Põhjused kaitseseisukorra alustamisekskehtestamiseks ===
[[Pilt:kaitseseisukord1.jpg|thumb|Põhjused kaitseseisukorra alustamisekskehtestamiseks]]
Ametlikult märgiti kaitseseisukorra kehtestamise põhjusteks, et vapside tegevus oli viinud riigis sarnase seisukorrani, kui oli Eestis enne [[1. detsembri mäss]]u. Rahva hulgas levis paanika, mille põhjustajateks peeti vapside avalikke ähvardusi teisitimõtlejate aadressil.<ref name="Otsustavad tunnid">http://et.wikisource.org/wiki/Otsustavad_tunnid Otsustavad tunnid "Kaja" 14. märts 1934</ref>