Šaakali päev: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P atentaadikatse > atentaat |
|||
15. rida:
== Süžee ==
=== Esimene osa: Vandenõu ===
Raamatu tegevus algab tõsielulise sündmusega 22. augustil 1962, kui [[Pariis]]i lähedal Petit-Clamartis üritab Prantsuse õhujõudude kolonel Jean-Marie Bastien-Thiry koos tema juhitud Prantsuse terroriorganisatsiooni [[OAS]]-i (''Organisation armée secrète'') komandoga tappa Prantsuse president [[Charles de Gaulle]]'i, kes oli sama aasta juulis andnud iseseisvuse [[Alžeeria]]le, mis oli endine Prantsuse koloonia.
Atentaat aga ebaõnnestub. Hiljem, 25. veebruaril 1963 röövitakse [[München]]is OAS-i juht Antoine Argoud Prantsuse julgeolekuteenistuse poolt. Ta tuuakse Prantsusmaale ülekuulamisele. 4. märtsil mõistab Prantsusmaa Kõrgeim Sõjaväetribunal Bastien-Thiry surma ja nädal hiljem, 11. märtsil 1963 kell 6.40 hukatakse ta Pariisi lähedal Fort d'Ivry kindlusvanglas mahalaskmise läbi.
Seda kuuleb pealt [[Viin]]is peituv kolonelleitnant Marc Rodin, kes on OAS-is Argoud'i asetäitja. Koos kahe OAS-i kolleegi, André Cassoni ja René Montclairiga otsustavad nad pärast mitut OAS-i ebaõnnestunud atentaati palgata atentaati tegema välismaalase. Valik langeb blondile inglasele, kes on nõus atentaadi sooritama 500 000 USA dollari eest (tänapäevases vääringus umbes 2,4 miljonit dollarit) - pool rahast ettemaksuna ja pool ülesande täitmise järel. Tema varjunimeks saab [[Šaakal (Šaakali päev)|Šaakal]]. Kuna OAS-il endal ei ole piisavalt raha, otsustatakse röövida panku.
Kohe peale kohtumist Šaakaliga põgenevad Rodin, Montclair ja Casson ühte Rooma hotelli ja üürivad endale kaks viimast korrust. OASi juhid ise elavad kõige kõrgemal korrusel, nendest üks korrus allpool elavad kaheksa endist leegionäri, kes neid kaitsevad.
1963. aasta suvel algabki Prantsusmaal suur kriminaalkuritegude laine. Röövitakse hulgaliselt panku, juveliiriärisid ja postkontoreid. Šaakal aga lendab [[London]]isse tagasi ja teeb atentaadiks ettevalmistusi
Samal ajal, peale kahe pangaröövli arreteerimist, tegeldakse Prantsuse julgeolekuteenistuses juurdlusega, ning jõutakse jälile, et OASil on mingi suurem plaan.
Seejärel lendab Šaakal [[Brüssel]]isse ning tellib endale atentaadiks relva ja dokumendid. Edasi sõidab ta rongiga Pariisi, et valida välja atentaadi sooritamiseks sobiv koht. Pärast seda tuleb Šaakal Brüsselisse tagasi, et saada kätte relv ja dokumendid. Dokumendivõltsija üritab teda šantažeerida, mispeale Šaakal ta tapab. Siis lendab Šaakal tagasi koju Londonisse, kus ta teeb atendaadiks viimaseid ettevalmistusi, ning saab kaks kirja - 9. augustil OASilt, kus saab telefoninumbri, kust saada infot Prantsuse julgeolekuteenistuse kohta (Molitor 5901), ning 11. augustil Šveitsi pangast kinnitusega, et tema kontole on üle kantud 250 000 dollarit. Seepeale otsustab ta 12. augustil Londonist lahkuda ja alustada atendaadiga.▼
De Gaulle aga, kuuldes Rodini plaanist Prantsuse toonase siseminister Roger Frey kaudu, keeldub midagi muutmast, mispeale on Prantsuse julgeolekuteenistus sunnitud tegelema salaja. Kuna Šaakali kohta puudub Prantsuse julgeolekuteenistustel informatsioon, tuleb kasutada kogenud detektiivi abi. Sobivaks detektiiviks saab Police Judiciare'i kriminaaljälituse ülema komissar Maurice Bouvieri asetäitja, komissar Claude Lebel.
▲1963. aasta suvel algabki Prantsusmaal suur kriminaalkuritegude laine. Röövitakse hulgaliselt panku, juveliiriärisid ja postkontoreid. Šaakal aga lendab [[London]]isse tagasi ja teeb atentaadiks ettevalmistusi. Ta hangib endale Suurbritannia passi, siis varastab kaks passi, ühe [[Taani]] vaimulikult ja teise [[USA]] üliõpilaselt.
=== Teine osa: Ajujaht ===
▲Seejärel lendab Šaakal [[Brüssel]]isse ning tellib endale atentaadiks relva ja dokumendid. Edasi sõidab ta rongiga Pariisi, et valida välja atentaadi sooritamiseks sobiv koht. Pärast seda tuleb Šaakal Brüsselisse tagasi, et saada kätte relv ja dokumendid. Dokumendivõltsija üritab teda šantažeerida, mispeale Šaakal ta tapab. Siis lendab Šaakal tagasi koju Londonisse.
Claude Lebelile antakse piiramatud volitused, et tabada või paljastada Šaakal, kuid ta ei tohi sellest kellegile rääkida. Siiski lubatakse telle endale appi koopteerida tema käe all töötanud noorem inspektor Lucien Caron. Lisaks tuleb tal oma detektiivitööst iga õhtu kell kümme ministeeriumis aru andmas. Lebel ja Caron teevad kiirkõned USA, Inglismaa, Belgia, Hollandi, Itaalia, Lääne-Saksamaa ja Lõuna-Aafrika kriminaalpolitsei mõrvaosakonna juhtidele.
Üks presidendi kantselei liikmetest, lennuväekolonel Raoul Saint-Clair de Villauban avaldab oma armukesele, Jacqueline'le enese teadmata infot kantseleis toimuva kohta, kes omakorda edastab informatsiooni Valmyle, kes edastab informatsiooni Šaakalile. Saanud teada, et Prantsuse sisejulgeolekuteenistuses on alanud salajane juurdlus, edastab Valmy selle info Roomasse OAS'i hotelli. Kuigi Rodin otsustab operatsiooni katkestada, ning saadab selleks ühe leegionäri Šaakalile helistama. Kahjuks jõuab kõne Šaakali korterisse alles viis minutit peale viimase lahkumist.
▲Samal ajal põgenevad Rodin, Montclair ja Casson ühte Rooma hotelli ja üürivad endale kaks viimast korrust. Prantsuse salateenistuses kirjutatakse fiktiivne telegramm, et meelitada üks Rodini poolakast ihukaitsja Viktor Kowalski Roomast lahkuma. Kowalski tulebki [[Marseille]]'sse, kus ta vahistatakse ja viiakse Pariisi ülekuulamisele. Enne surma suudab ta kõik ära rääkida, ning salateenistus saab Rodini plaani tükk-tükilt kokku panna.
Kui Scotland Yardi kartoteegist ei leita ühtegi sobivat palgamõrvarit, antakse päring üle eriosakonnale.
=== Kolmas osa ===
{{pooleli}}
| |||