Paul Luhtein: erinevus redaktsioonide vahel

| Rahvus = [[Eestlaneeestlane]]

'''Paul Luhtein''' (ka '''Paul Luhthein'''; kuni aastani 1935 '''Paavel Luttein'''; [[22. märts]] [[1909]] [[Tallinn]] – [[8. veebruar]] [[2007]]) oli eesti kirjakunstnik, raamatu- ja [[tarbegraafik]] ja kunstipedagoog.

ÕppisPaul Luhtein õppis aastatel [[1916]]–[[1924]] [[Jakob Westholmi gümnaasium]]is ja aastast [[1924]] [[Riigi Kunsttööstuskool]]is, lõpetas selle graafika- ja trükitööosakonna [[1930]]. aastal rakenduskunstnikuna[[rakenduskunstnik]]una. Pärast õpingute lõpetamist siirdus ta enesetäiendamiseks [[Leipzig]]i Graafika ja Raamatukunsti Akadeemiasse, sealse riikliku graafika ja raamatukunsti akadeemia meistriklassi, kus õppis profprofessor Tiemanni juhendamisel aastail 1931–1932.<ref name="Sirp, 2007" />

Töötas 1932. aastast Riigi Kunsttööstuskooli tarbegraafikaõppejõuna[[tarbegraafika]]<nowiki></nowiki>õppejõuna ning oli 1934. aastal [[Tallinna TrükitööstuskooliTrükitööstuskool]]i reorganiseerija. Mobiliseeriti [[1941]]. aastal [[Punaarmee]]sse. NaasnudAsunud [[1944]]. aastal õppejõutööle ENSV[[Tallinna Riiklik Tarbekunsti Instituut|Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis]], sai temast järgmisel aastal graafikakateedri juhataja ([[dotsent]] [[1946]], [[professor]] [[1952]]) ja ta jäi sellesse ametisse [[1982]]. aastani.<ref name="Sirp, 2007" />

OliPaul Luhtein oli [[Irina Raud|Irina Raua]] isa.

Sõjaväeteenistuse[[Ajateenistus]]es ajalolles joonistas Luhtein kaitseväele [[õlak]]uid, rinnamärke ja [[lõkmed|lõkmeid]]. Alustava kunstnikuna tegutses ta innukalt [[rakendusgraafika]] vallas, pälvides 1932. aastal [[Tšehhoslovakkia]]s toimunud Teplice-Schönau kuurordi plakativõistlusel preemia, mis jäi selles valdkonnas tähtsamaks rahvusvaheliseks tunnustuseks sõjaeelsel perioodil.<ref name="Sirp, 2007" />

[[1936]]. aastal korraldas valitsus [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe]] ja [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi teenemärgiteenetemärgi]] kavandite saamiseks kinnise konkursi.<ref name="Viivik, 2005" /> Kutsed said [[Günther Reindorff]], [[August Kilgas]], [[Roman Nyman]], [[Hugo Lepik]] ning tollal 27-aastane Paul Luhtein.<ref name="Viivik, 2005" /> Parimaks tunnistati Luhteina kavandid.

Valgetähe teenetemärgi loomisel võttis kunstnik eeskuju lumehelbest.<ref name="Viivik, 2005" /> Kui tavaliselt on ordenid kas nelja- või harva ka viieharulised, siis Valgetäht on kuue haruga.<ref name="Viivik, 2005" /> OrdenTeenetemärk tehti valmis [[Roman Tavast]]i Pärnu maantee töökojas.<ref name="Viivik, 2005" /> Valgetähe teenetemärgil oli ka kett, mille said enne 1940. aastat kuus riigipead.<ref name="Viivik, 2005" /> Samuti ka erisuurpael, mida anti välja vaid kahel korral.<ref name="Viivik, 2005" />

Riigivapi teenetemärgi keti Paul Luhteina kavandi järgi tegemise usaldas valitsus[[Vabariigi Valitsus]] [[1937]]. aastal oma ala tipule, baltisakslase [[Joseph Kopf]]i kullassepatööstusele.<ref name="Viivik, 2005" /> Kokku kulus riigipea ametitunnusele 453 grammi kulda, üks punane [[rubiin]] ja kolm heledat [[safiir]]i. <ref name="Viivik, 2005" /> Valmistati ka rinnaskantav kaheksaharuline kuldtäht.<ref name="Viivik, 2005" /> [[1938]]. märtsis oli kett valmis. Uue põhiseaduse esimesel päeval asetas selle Kadriorus president [[Konstantin Päts]]i õlgadele kindral [[Johan Laidoner]].<ref name="Viivik, 2005" /> Viimati oli ametikett presidendil avalikult kaelas [[16. juuli]]l [[1940]]. aastal, kui Päts võttis vastu [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] saadiku volikirja.<ref name="Viivik, 2005" />

Paul Luhtein kavandas ka Konstantin Pätsi vapi. Kuna presidendi vanaisa oli [[mölder]], pidi [[kilp|kilbil]] olema [[veskikivi]]. Õigusteadust sümboliseerissümboliseerisid [[kaalud (kaalumisseade)|kaalud]], riigitegelast [[kolm lõvi]] ning iseseisvusvõitlust [[Vabadusristvabadusrist]].<ref name="Viivik, 2005" /> Vapi alla soovis ka Konstantin Päts deviisi ''[[Per aspera ad astra]]''.<ref name="Viivik, 2005" />

Punaarmeesse[[Punaarmee]]sse mobiliseerituna tuli tal töötada [[Udmurtia]]s naftatehase ehitusel, kust ta aga [[1942]]. aastal pääses [[Jaroslavl]]i ja [[Moskva]]sse kunstnikutööle.<ref name="Sirp, 2007" /> Eestisse naasnuna sai Paul Luhteinast üks nõutumaid [[auaadress]]ide kirjutajaid ning mitmesuguste embleemide ja märkide kujundajaid.<ref name="Sirp, 2007" />

Paul Luhtein on kujundanud esimese vabariigi aegse [[Eesti politseiPolitsei]] vapi ning [[Eesti Lauljate Liit|Eesti Lauljate Liidule]] [[XI üldlaulupidu|1938. aasta laulupeoüldlaulupeo]] märgi, lisaks mitmed Eesti Vabariigi teenetemärgid, niisamuti [[Eesti NSV lipp|Eesti NSV lipu]] ja suure hulga erinevaid tarbeesemeid. KunstnikLuhtein on kujundanud seitsme laulupeo embleemid ning 340 auaadressi.

Kunstniku esimene [[Tallinn]]a vaadetega tinalõigete album ilmus [[1957]]. aastal, iga järgmine kümnend tõi neile lisa, seejuures väljaanne "Tallinna keskaegsed kindlusetornid" ([[1989]]) pälvis trükigraafika preemia.<ref name="Sirp, 2007" /> KindlaltKindlasti kuuluvad eesti raamatukunsti klassikasse tema kujundatud “Ilias”“[[Ilias]]”(1960) ja “Odüsseia”“[[Odüsseia]]”(1963) ning mitmed [[A. H. Tammsaare]], [[Friedebert Tuglas]]e ja [[Juhan Liiv]]i teosed.<ref name="Sirp, 2007" />

Paul Luhtein oli [[Eesti Kunstiakadeemia]] emeriitprofessor ja [[Eesti Kunstnike Liit|Eesti Kunstnike Liidu]] auliige. OliTa oli [[1932]]. aastal asutatud [[Rakenduskunstnike Ühing]]u asutajaliige, kuulus [[Kuku klubi]] juhatusse selle algusest 1935. aastal kuni 1940. aastani.