Erinevus lehekülje "Vaikiv ajastu" redaktsioonide vahel

Lisatud 412 baiti ,  4 aasta eest
 
== Eesti Vabariigi lõpp ==
Pärast baaside lepingu sõlmimist lahkus ametist senine peaminister [[Kaarel Eenpalu]] ja [[12. oktoober|12. oktoobril]] astus ametisse uus [[Jüri Uluotsa valitsus|Eesti Vabariigi valitsus]] eesotsas professor [[Jüri Uluots]]aga. Nõukogude Liidu valitsuse kutsel külastas Eesti Sõjavägede ülemjuhataja kindral [[Johan Laidoner]] 7. detsembril [[1939]] Moskvat. Seal kinnitas [[Stalin]] taas Balti riikide puutumatust. Laidoner rääkis oma sõitu tutvustavas raadiokõnes: ''Ma võin tõendada, et minu külaskäik Moskvasse andis minule veel kord kindla tõenduse selles, et meie oleme targalt toiminud, kui sõlmisime vastastikuse abistamise pakti N. Liiduga. Sellega hoidsime ära sõjalise kokkupõrke võimaluse N. Liiduga ja – mis veel tähtsam – meil on rohkem kindlustatud võimalus jääda välja praeguse suure Euroopa sõjakeerisest ja tulevikus võime elada rahus oma suure idanaabriga.'' <ref name="Kindral J. Laidoneri kõne raadios">http://et.wikisource.org/wiki/S%C3%B5jav%C3%A4gede_%C3%BClemjuhataja_vastuv%C3%B5tt_Moskvas Eestile ei ole N. Liidu poolt esitatud mingeid nõudmisi Päevaleht, 17. detsember 1939</ref>.
 
[[16. juuni]]l [[1940]] väitis NSVLNSV Liit, et Eesti ei pea kinni vastastikustest lepingutest janing sõlmisnõudis uued[[Ultimaatum|ultimatiivselt]] muudatusedtäiendavate baasidevägede lepingus,sisselaskmist millegaja seosesEesti alustati 17. juunil Eestisse lisaväeosadevalitsuse toomistväljavahetamist.<ref name="Uus kokkulepe Nõukogude Liiduga">http://et.wikisource.org/wiki/Uus_kokkulepe_N%C3%B5ukogude_Liiduga Uus kokkulepe Nõukogude Liiduga Päevaleht 18. juuni 1940</ref> [[17. Uutejuuni]]l kokkulepitudEesti sisuliselt okupeeriti. Uute tingimuste kohaselt esitas [[Uluotsa valitsus|vabariigi valitsus]] kohe lahkumispalve, mille vabariigi president [[Konstantin Päts]] vastu võttis, astudes ühtlasi viivitamata astudes samme uue valitsuse kujundamiseks. <ref name="Peaminister prof. J. Uluotsa raadiokõne">http://et.wikisource.org/wiki/Eesti_tegutseb_k%C3%B5iges_oma_p%C3%B5hiseaduslikus_korralduses Peaminister prof. J. Uluotsa raadiokõne Päevaleht 19. juuni 1940</ref>
 
[[21. juuni]]l [[1940]] toimusid Tallinnas ja teistes linnades meeleavaldused,Tallinna midasaabunud organiseeritiNõukogude VenemaaLiidu toel[[emissar]]i [[Andrei Ždanov]]i juhtimisel korraldatud meeleavaldused. Nõuti valitsuse tagasi astumisttagasiastumist ja süüdistati neidseda NSV Liidu ja Eesti vastastikuse abistamise pakti rikkumises. Vabastati poliitilised vangid. Nõuti [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] laiali saatmist. [[Pikk Hermann|Pika Hermanni torni]] heisati punane lipp. UueksSamal peaministriksõhtul saiseati Eestis NSV Liidu nõudmisel ja ettekirjutusel ametisse [[Johannes Vares-Barbarus|Johannes Varese]] nn "rahvavalitsus". Sellega oli toimunud [[juunipööre|riigipööre]], millega Eesti muutus poliitiliselt NSV Liidust sõltuvaks.
 
[[5. juuli]]l 1940 toimus [[Johannes Varese valitsus|valitsuse]] istung. Sellel istungil vastu võetud otsusega saadeti laiali parlamendi mõlemad kojad. Uued valimised otsustati läbi viia 14. ja 15. juulil. [[Riigivolikogu]] valimiste tulemuseks teatati [[18. juuliljuuli]]l, et valimistest võttis osa 84,1% hääleõiguslikest kodanikest, kellest 92,9% hääletas valitseva [[Töötava Rahva Liit|Töötava Rahva Liidu]] poolt. Põhiseadust rikkudes [[Riiginõukogu]] ei moodustatud.
 
[[6. augustilaugust]]il 1940 otsustas NSV Liidu Ülemnõukogu liita Eesti NSV Liiduga,. likvideeridesSellega sellegaoli suveräänne Eesti iseseisvuseVabariik ''[[de facto]]'' likvideeritud.
 
== Viited ==