Erinevus lehekülje "Vaikiv ajastu" redaktsioonide vahel

 
== Teine maailmasõda ja baaside leping ==
[[23. august]]il [[1939]] sõlmiti [[Saksa Riik|Saksamaa]] ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] vahel nn [[Molotovi-Ribbentropi pakt]]. Selle pakti avalik osa sisaldas mittekallaletungilepingut tähtajaga kümme aastat. Pakt sisaldas ka salajasi lisaprotokolle, millega Ida-Euroopa jagati [[rahvusvaheline õigus|rahvusvahelist õigust]] eirates huvisfäärideks. NSV Liidu [[huvisfäär]]i kuulusid [[Soome]], [[Eesti]], [[Läti]], [[Poola]] idaosa ja [[Bessaraabia]], Saksamaa huvisfääri [[Leedu]] ja Poola lääneosa.
 
[[1. september|1. septembril]] [[1939]] ründas Saksamaa Poolat. Poola allveelaev [[Orzeł]] otsis [[14. september|14. septembril]] varjupaika Tallinnas ja interneeriti. Pärast seda, kui [[17. september|17. septembril]] [[NSV Liidu kallaletung Poolale|tungisid Nõukogude Liidu väed Poolasse]], põgenes Orzeł järgmisel päeval Tallinnast. Interneeritud laeva põgenemine andis NSV Liidule ettekäände süüdistada Eestit Nõukogude Liiduga sõjas oleva riigi abistamises ja seega [[neutraliteet|neutraliteedi]] rikkumises. Eesti teatas, et vaatleb Nõukogude laevastikku kui neutraalse riigi oma, tervitab jälitusaktsiooni Eesti vetes ja võtab ise tarvitusele kõik abinõud Poola piraatlaeva tabamiseks. Erinevalt [[Leedu]]st, [[Läti]]st ja [[Soome]]st ei viidud Eestis [[Teine maailmasõda|maailmasõja]] puhkedes läbi isegi mitte osalist mobilisatsiooni, põhjendades seda sellega, et [[Nõukogude Liit]] võib pidada mobilisatsiooni enda vastu sihituks ja rünnata.