Erinevus lehekülje "Vaikiv ajastu" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 1 bait ,  4 aasta eest
== Vaikiva ajastu algus ==
[[Pilt:1934.jpg|thumb|Ajalehe pealdis, mis teavitab kaitseseisukorra algusest]]
Pärast [[V Riigikogu]] erakorralise istungjärgu lõppu [[2. oktoober|2. oktoobril]] [[1934]] teatas siseminister [[Kaarel Eenpalu]], et Riigikogu on pandud vaikivasse olekusse. Hilisemas historiografias on "vaikivat ajastut" tagantjärele laiendatud 12. märtsini samal aastal.
Praegu üldlevinud seisukoha järgi on "vaikivatvaikiva ajastu" alguseks [[12. märtsilmärts]]il 1934 aastal riigivanem [[Konstantin Päts]]i välja kuulutatud üleriigiline kaitseseisukord, samaaegseltsamal ajal nimetati kindral [[Johan Laidoner]] Kaitsevägede Ülemjuhatajaks.<ref name="Kaitseseisukorra välja kuulutamise otsus">http://et.wikisource.org/wiki/Kaitseseisukorra_v%C3%A4ljakuulutamise_otsus Kaitseseisukorra väljakuulutamise otsus "Kaja" 14. märts 1934</ref> Poliitilist vastutust otsuse eest kandis tolleaegne Kohtu- ja siseminister [[Johan Müller]], kuid teda pole kunagi selle otsusega seoses süüdistatud ega talle umbusaldust avaldatud.
 
Vabadussõjalaste ehk [[Vapsid]]e liidud suleti kogu riigis ja kõik nende ajalehed suleti. Vangistati nende juhid.<ref name="Laidoneri päevakäsk">http://et.wikisource.org/wiki/Poliitilised_koosolekud_keelatud Laidoneri päevakäsk "Kaja" 14. märts 1934</ref>
 
Riigi raudteed, post, telefon ja telegraaf said otsealluvusseläksid kaitsevägede ülemjuhatajaleülemjuhataja otsealluvusse. Kaitseseisukorra rikkumise (?) eest oli ette nähtud karistus: arest, vangistus kuni kolme kuuni või rahatrahv kuni kolmetuhande kroonini.
 
[[2. oktoober|2. oktoobril]] 1934 katkestas riigivanem [[V Riigikogu]] istungjärgu ja viiendatselle Riigikogukoosseisu rohkem kokku ei kutsutud.<ref name="Riigivanem lõpetas riigikogu erakorralise istungjärgu">http://et.wikisource.org/wiki/Riigivanem_l%C3%B5petas_riigikogu_erakorralise_istungj%C3%A4rgu Riigivanem lõpetas riigikogu erakorralise istungjärgu Päevaleht, 3. oktoober 1934</ref>
 
[[20. märts]]il [[1935]] pani siseminister [[Kaarel Eenpalu]] oma sundmäärusega seisma erakondade ja poliitiliste ühingute tegevuse.<ref name="Siseministri sundmäärus">http://et.wikisource.org/wiki/Erakondade_tegevus_l%C3%B5plikult_seisma Siseministri sundmäärus, mille põhjal pannakse erakondade tegevus lõplikult seisma</ref>
 
Aastail 1935–1936 moodustati isikuvalimiste alusel 15 uut kutsealast omavalitsust, mis said tähtsaks komponendiks uue põhiseaduse kohases riiklikus ülesehituses, eriti Riiginõukogu kujundamiseskujundamisel.
 
=== Põhjused kaitseseisukorra alustamiseks ===
[[Pilt:kaitseseisukord1.jpg|thumb|Põhjused kaitseseisukorra alustamiseks]]
Ametlikult märgiti kaitseseisukorra kehtestamise põhjusteks, et vapside tegevus oli viinud riigis sarnase seisukorrani, kui oli Eestis enne [[1. detsembri ülestõusmäss]]u. Rahva hulgas levis paanika, mille põhjustajateks peeti vapside avalikke ähvardusi teisitimõtlejate aadressil.<ref name="Otsustavad tunnid">http://et.wikisource.org/wiki/Otsustavad_tunnid Otsustavad tunnid "Kaja" 14. märts 1934</ref>
 
== Uus parlament ja põhiseadus==