Erinevus lehekülje "Vaikiv ajastu" redaktsioonide vahel

Pärast [[V Riigikogu]] erakorralise istungjärgu lõppu [[2. oktoober|2. oktoobril]] [[1934]] teatas siseminister [[Kaarel Eenpalu]], et Riigikogu on pandud vaikivasse olekusse. Hilisemas historiografias on "vaikivat ajastut" tagantjärele laiendatud 12. märtsini samal aastal.

Praegu üldlevinud seisukoha järgi on "vaikivatvaikiva ajastu" alguseks [[12. märtsilmärts]]il 1934 aastal riigivanem [[Konstantin Päts]]i välja kuulutatud üleriigiline kaitseseisukord, samaaegseltsamal ajal nimetati kindral [[Johan Laidoner]] Kaitsevägede Ülemjuhatajaks.<ref name="Kaitseseisukorra välja kuulutamise otsus">http://et.wikisource.org/wiki/Kaitseseisukorra_v%C3%A4ljakuulutamise_otsus Kaitseseisukorra väljakuulutamise otsus "Kaja" 14. märts 1934</ref> Poliitilist vastutust otsuse eest kandis tolleaegne Kohtu- ja siseminister [[Johan Müller]], kuid teda pole kunagi selle otsusega seoses süüdistatud ega talle umbusaldust avaldatud.

Riigi raudteed, post, telefon ja telegraaf said otsealluvusseläksid kaitsevägede ülemjuhatajaleülemjuhataja otsealluvusse. Kaitseseisukorra rikkumise (?) eest oli ette nähtud karistus: arest, vangistus kuni kolme kuuni või rahatrahv kuni kolmetuhande kroonini.

[[2. oktoober|2. oktoobril]] 1934 katkestas riigivanem [[V Riigikogu]] istungjärgu ja viiendatselle Riigikogukoosseisu rohkem kokku ei kutsutud.<ref name="Riigivanem lõpetas riigikogu erakorralise istungjärgu">http://et.wikisource.org/wiki/Riigivanem_l%C3%B5petas_riigikogu_erakorralise_istungj%C3%A4rgu Riigivanem lõpetas riigikogu erakorralise istungjärgu Päevaleht, 3. oktoober 1934</ref>

[[20. märts]]il [[1935]] pani siseminister [[Kaarel Eenpalu]] oma sundmäärusega seisma erakondade ja poliitiliste ühingute tegevuse.<ref name="Siseministri sundmäärus">http://et.wikisource.org/wiki/Erakondade_tegevus_l%C3%B5plikult_seisma Siseministri sundmäärus, mille põhjal pannakse erakondade tegevus lõplikult seisma</ref>

Aastail 1935–1936 moodustati isikuvalimiste alusel 15 uut kutsealast omavalitsust, mis said tähtsaks komponendiks uue põhiseaduse kohases riiklikus ülesehituses, eriti Riiginõukogu kujundamiseskujundamisel.

Ametlikult märgiti kaitseseisukorra kehtestamise põhjusteks, et vapside tegevus oli viinud riigis sarnase seisukorrani, kui oli Eestis enne [[1. detsembri ülestõusmäss]]u. Rahva hulgas levis paanika, mille põhjustajateks peeti vapside avalikke ähvardusi teisitimõtlejate aadressil.<ref name="Otsustavad tunnid">http://et.wikisource.org/wiki/Otsustavad_tunnid Otsustavad tunnid "Kaja" 14. märts 1934</ref>