Erinevus lehekülje "Galina Višnevskaja" redaktsioonide vahel

== Elulugu ==
 
Galina Višnevskaja sündis [[25. oktoober|25.oktoobril]] [[1926]]. aastal [[Leningrad]]is. Vanemad hülgasid Galina ja jätsid ta kuue nädala vanusena isaemale kasvatada.<ref>[http://hardbas.ru/muzika/subkult/2011/10/vishnevskaya-galina-paulovna.aspx] Hardbas 25.10.2011</ref> Galina elas oma vanemate juures ainult [[1930]]. aasta suvel ja ei saanud nendega kunagi lähedaseks. Tema ema oli pooleldi [[mustlane|mustlanna]], kes mängis [[kitarr]]i ja laulis mustlas[[romanss]]e. Nähtavasti temalt sai Galina oma lauluarmastuse, ta hakkas väga väiksena külaliste ees esinema ja [[romanss]]eromansse laulma. Juba kolmeaastasena oli tema hääl nagu täiskasvanul, kuna see oli looduse poolt paika pandud. Inimestel oli pisut kummastav kuulata väikese tüdruku kõristsuust tulevat tugevat rinnahäält.<ref>[http://chtoby-pomnili.com/page.php?id=3360] Štobõ pomnili</ref>
 
Galina kasvas üles [[Kroonlinn]]as vanaema Darja Ivanova hoole all. Elati [[ühiskorter]]is, see oli tol ajal ainus võimalus. Korter oli viietoaline, igas toas elas eri perekond – kokku 14 inimest, kes kõik kasutasid ühteühist kööki, väljakäiku ja vannituba. Seda peeti veel väikese elanike arvuga korteriks, teistes oli elanikke tunduvalt rohkem.<ref>[http://www.pravmir.ru/tri-voprosa-dlya-galiny-vishnevskoj/] Pravmir.ru</ref>
 
Koolis esines Galina kõigil kontsertidel ja sai hüüdnimeks Artisti-Galka. PõhiliseltPeamiselt tuli muidugi laulda ülistavaid laule [[Stalin]]ist, [[Lenin]]ist ja võitmatust [[Punaarmee]]st, kuid tänu lauluõpetajale tutvus Galina ka ilusama repertuaariga. KümneaastaseksKümnendaks sünnipäevaks kinkis ema Galinale [[Pjotr Tšaikovski]] [[ooper]]i "[[Jevgeni Onegin (ooper)|Jevgeni Onegin]]" plaadikoplekti ja [[grammofon]]i.<ref>[https://fr.sputniknews.com/opinion/2006102755190473/] Sputnik France 27.10.2006</ref> Esimest korda elus kuulis Galina [[ooper]]itooperit ja sattus sellest täielikku lummusesse. Ta õppis terve [[ooper]]iooperi pähe, oskas kõiki partiisid ja koore. Kummalisel kombel sai "[[Jevgeni Onegin (ooper)|Jevgeni Onegin]]i" Tatjanast hiljem Višnevskaja esimene [[ooper]]irollooperiroll [[Moskva Suur Teater|Suure Teatri]] laval.
 
[[1941]]. aastal teenis Galina isa nõukogude sõjaväelasena [[Eesti]]s ja kutsus tütre koolivaheajal endale [[Tartu]]sse külla. Sealne elu paistis tüdruku jaoks jahmatavalt erinev kodusest: inimesed käisid ilustiilusasti riides, sõid maitsvat toitu, elasid omaette korterites, tänavad olid puhtad. Poest sai osta ilusad kingad ja Galina suureks üllatuseks müüja tänas teda ostu eest. [[Tartu]]sTartus juhtus Galina nägema [[küüditamine|küüditamisaktsiooni]]. Neljateistaastase nõukogudeNõukogude lapsena ei saanud ta toimuvast aru, kuid hiljem mõistis selle hukka ja tundis häbi oma kodumaa juhtide ning ametnike tegevuse pärast.<ref>[http://www.ruslit.net/preview.php?path=%u0411%u0438%u043E%u0433%u0440%u0430%u0444%u0438%u0438+%u0418+%u041C%u0435%u043C%u0443%u0430%u0440%u044B/%u0412%u0438%u0448%u043D%u0435%u0432%u0441%u043A%u0430%u044F+%u0413%u0430%u043B%u0438%u043D%u0430/&fname=%u0413%u0430%u043B%u0438%u043D%u0430.txt] Biblioteka Ruslit</ref>
 
[[Kroonlinn]]as elas Galina üle [[Leningradi blokaad]]i. Vanaema oli näljast nii nõrk, et istus ainult ahju ääres, püüdes sooja saada. Ükskord jäi ta seal tukkuma ja riided võtsid tuld. Vanaema suri üksi haiglas näljapiinadesse ja põletushaavadesse ning Galina jäi üksi. Tema isa põgenes [[Leningrad]]ist ülemööda [[Laadoga järvelutee]]ed möödaüle [[eluteeLaadoga järv]]de, hüljates oma tütre teist korda ja jättes ta kindlasse surma.<ref>[http://www.km.ru/muzyka/2012/12/12/persony-i-sobytiya-v-mire-muzyki/699462-zurab-sotkilava-povedal-o-poslednikh-dnyak] KM.RU 12.12.2012</ref> Galina elas nagu poolunes, näljast paistes istus ta tekki mähituna üksi tühjas korteris. [[1942]]. aasta kevadel hakati korteritest ellujäänuid otsima. Galina leiti üles ja võeti tööle kohaliku õhukaitse neljasajast naisest koosnevasse rühma. Nende ülesanne oli anda teada pommitabamustest ja tulekahjudest ning elanikkonna abistamine. Lisaks puhastasid nad linna, parandasid kanalisatsiooni ja lammutasid kütteks puumaju. [[Leningrad]]iLeningradi ei jäänud pärast [[blokaad]]iblokaadi alles mitte ühtegi puitehitist.<ref>[http://www.aif.ru/culture/person/38802] Argumentõ i Faktõ 12.12.2012</ref>
 
Naabrusesse paigaldatipaigutati laevastiku väeosa, kus tegutses [[džäss]]orkester. Galina läks nende juurde laulma ja temast sai kontserditelkontsertidel hinnatud esineja.<ref>[http://www.lefigaro.fr/musique/2012/12/11/03006-20121211ARTFIG00574-galina-vichnevskaia-une-voix-de-l-histoire-s-est-eteinte.php] Le Figaro.fr 11.12.2012</ref> [[1943]]. aastal läks ta [[Leningrad]]i, eesmärgiga laulmist õppida. Tal õnnestus saada [[kultuurimaja]] valgustaja töökoht (töölise kaardiga sai 400 [[gramm]]i leiba päevas) ja näha väga heade näitlejatega [[draama]]etendusi ning [[Pjotr Tšaikovski]] ooperit "[[Padaemand]]at". Sel ajal alustas linnas tööd [[Nikolai Rimski-Korsakov]]i -nimeline [[muusikakool]]. Galina õppis pool aastat kooli kõige nimekama pedagoogi juures, kes paraku kasutas valesid õppemeetodeid ja kolme kuu pärast olid Galina häälest kõrged noodid kadunud, kuigi tema hääleulatus oli olnud kaks ja pool [[oktaav]]i.<ref>[http://ormn.net/?p=13] XX sajandi muusikud</ref>
 
[[1944]]. aasta suvel abiellus Galina noore meremehe Georgi Višnevskiga. Juba nädalapäevad hiljem sai selgeks, et see oli olnud viga. Kaks kuud kestnud abielust jäi Galinale ainult nimi, millega ta hiljem maailmakuulsaks sai.<ref>[http://www.rbc.ru/society/11/12/2012/836078.shtml] RBK 11.12 2012</ref>
 
[[1944]]. aastal läks Galina seitsmeteistaastasena tööle [[Leningrad]]iLeningradi [[operettoperetiteater|Leningradi operetiteatrisse]].<ref>[http://ria.ru/culture/20121211/914351722.html] RIA Novosti 11.12.2012</ref> Massistseenides ja kooris esinedes sai alguse tema lavakarjäär. Teatritrupp sõitis mööda [[Venemaa]]d ringi, esinedes sõjaväeosades, mängides jääkülmades klubides ja magades kus juhtus. Galinal oli hea mälu ja kogu repertuaar jäi talle pähe. Tänu sellele sai temast peagi solist, kes esines peamiselt [[subrett|subretirollides]], kuna peaosa täitmiseks ei olnud tema hääles ülemisi noote. See teater oli Galinale ainsaks tõeliseks kooliks.
 
[[1945]]. aastal abiellus Galina teatri direktori Mark Rubiniga, kes oli temast kakskümmend aastat vanem.<ref>[http://www.km.ru/muzyka/2012/12/12/persony-i-sobytiya-v-mire-muzyki/699462-zurab-sotkilava-povedal-o-poslednikh-dnyak] KM.ru 12.12.2012</ref> Peagi jäi naine rasedaks, kuid jätkas endiselt tohutu töökoormusega ringreisidel osalemist. Kui jõudis kätte aeg sünnitada, ei õnnestunud Galinal saada haiglakohta ja kaks ööpäeva lamas ta valudes haigla sünnitustoas linaga kaetud laual. Sündis poeg, kes sai nimeks Ilja.<ref>[http://www.rulit.me/books/galina-istoriya-zhizni-read-227689-22.html] RuLit</ref> Pärast sünnitust algas [[eklampsia]] ja mädane [[rinnanäärmepõletik]]. Sellegipoolest saadeti Galina koju, kus ta ei suutnud kõrge palaviku tõttu voodist tõusta ega lapse eest hoolitseda. Selles lootusetus olukorras ilmus välja Galina isa koos oma järjekordse naisega. Ta nägi oma tütre rasket olukorda, kuid jättis juba kolmandat korda tütre saatuse hooleks. Laps sai mürgituse ja seedehäired ning, kuna [[antibiootikum]]e ei olnud kuskilt saada, suri kahe ja poole kuu vanusena. Kahe nädala pärast sõitis teater uuesti turneele ja Galina võeti poolsurnuna kaasa. Kui tal parem hakkas, asus ta jälle tööle nagu koormaveohobunekoormahobune. Ta oli sel ajal üheksateistaastane.<ref>[http://www.classic-music.ru/vishnevskaya.html] ClassicMusic.ru 04.12.2010</ref>
 
[[1948]]. aastal, kui nõukogude kohustuslik nõukogude repertuaar võimust võttis, lahkus Galina teatritrupist, valmistas ette [[estraadEstraadimuusika|estraadilaulude]]ilaulude kava ja hakkas kontserte andma. Varsti tuli ka abikaasa Mark teatrist ära ja hakkas tema kontserte korraldama. Üks turnee kestis tavaliselt kaks kuud, sõideti linnast linna ja iga päev anti kontserte. Ööbida tuli räpastes [[lutikas|lutikatest]] kubisevates võõrastemajades. Töö oli raske, kuid sissetulek võimaldas mingi aja [[Leningrad]]isLeningradis vabalt elada, külastades kontserte ja etendusi külastada. Kui raha otsa sai, istuti jälle autosse ja mindi lisa teenima.<ref>[http://www.vokrug.tv/person/show/Galina_Vishnevskaya/] Vokrug TV</ref>
 
Kohtumine kaheksakümneaastase lauluõpetaja [[Vera Garina]]ga keeras Galina elu pea peale. Selleks ajaks pidas Galina ennast [[metsosopran]]iks, võib-olla koguni [[alt|kontraaldiks]] ja [[estraad]]ilauljaksestraadilauljaks, kuna tema hääl ei ulatunud kõrgemale teise [[oktaav]]i [[sol]]-ist. Garina sai kohe aru, et tegemist on [[sopran]]iga ja hakkas talle tunde andma. Poole aasta pärastaastaga sai Galina tagasi kogu oma endise hääleulatuse: kaks ja pool [[oktaav]]ioktaavi.<ref>[http://bulatokudgava.ru/library/vishnevskaya/vishnevskaya.htm] Bulatokudgava.ru</ref>
 
[[1951]]. aasta suvel diagnoositi Galinal lahtine [[tuberkuloos]]. Olukord oli eluohtlik ja arstid leidsid, et ainus võimalus on tekitada [[õhkrind]], mis oleks tähendanud lauljakarjääri lõppu. Galina oli juba operatsioonilaual, kuid hüppas viimasel hetkel püsti ja põgenes.<ref>[http://www.ntv.ru/novosti/385538/] NTV 12.12.2012</ref> Esmalt langes ta täielikku [[apaatia]]sse, kuid siis hakkas oma elu eest võitlema. Ta sõi rammusat toitu ja hakkas süstima [[streptomütsiin]]i – see oli uus ravim, mida apteegis ei müüdud ning mida tuli pöörase raha eest [[must turg|mustalt turult]] hankida. Ametlikult oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] arstiabi tasuta, kuid tegelikult olid paremad ja moodsamadkaasaegsemad ravimoodused tavainimesele kättesaamatud. Suure vaevaga õnnestus hankida [[tuusik]]u [[Leningrad]]i-lähedasse tuberkuloosi[[tuberkuloossanatoorium]]isanatooriumisseisse, kus toimus täielik paranemine. Arstid pidasid sündinutjuhtunut imeks.<ref>[https://lady.mail.ru/article/484331-uroki-ljubvi-galina-vishnevskaja/] Ledi@mail.ru</ref>
 
[[1952]]. aasta [[mai]]smais sattus Galina juhuslikult [[Suur Teater|Suure Teatri]] noorterühma konkursile. Ta läbis edukalt kolm vooru ja võeti teatri noorterühma vastu.<ref>[http://www.km.ru/muzyka/2012/12/11/persony-i-sobytiya-v-mire-muzyki/699376-skonchalas-narodnaya-artistka-sssr-galina-] KM.RU 11.12.2012</ref> Kuid konkursi läbimine oli ainult pool võitu – kõige olulisem oli täita [[KGB]] ankeet (ligi kakskümmend lehekülge). Galina isa, kes oli muidu tõeline [[marksism|marksist]] ja [[StalinStalinism|stalinliku]] võimu tubli sabarakk, oli rääkinud seltskonnas [[Stalin]]i kohta anekdoodi ning seetõttu poliitilise [[§ 58]] alusel süüdi mõistetud. Sellise süüdistusega inimese sugulast Suurde Teatrisse tööle ei võetud. Seetõttu kirjutas Galina ankeeti, et isa jäi sõja ajal kadunuks. Pärast kolmekuulist ootust, lootuse kaotust ja hirmu saabus [[telegramm]], et ta on Suurde Teatrisse vastu võetud. Galina Višnevskajast oli saanud maailma ühe paremaparima teatri laulja.<ref>[http://belcanto.ru/sov-vishnevskaya.html] Belcanto.ru</ref>
 
Kui Galina isa [[1956]]. aastal pärast [[Stalin]]iStalini surma kinnipidamiskohast tagasi tuli, läks see veendunud [[kommunism|kommunist]] kõigepealt Suure Teatri kaadriosakonda kaebama, et tütar oli ankeedis valetanud. Kuid õnneks olid ajad juba veidi muutunud.<ref>[http://www.peoples.ru/art/music/classical/vishnevskay/interview5.html] Peoples.ru</ref> Selliseid Galina isa taolisi ebardeid sünnitas nõukogude riik, kus juba maast madalast õpetati lastele, et oma pereliikme peale kaebamine on õilis ja kangelaslik tegu, isegi kui tulemusekstagajärjeks on vanemate vangistamine või hukkamine. Galina Višnevskaja toob oma elulooraamatus välja asjaolutõsiasja, et [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] anti välja määrus, mis seadustas [[surmanuhtlus]]e üle kaheteistaastastele12-aastastele lastele.<ref>„Abinõu võitluseks alaealiste kuritegevusega“, NSV Liidu Seaduste kogu, 1935, nr 19, lk 155. NSV Liidu Kesktäitevkomitee ja Rahvakomissaride Nõukogu määrus 7. aprill 1935.</ref> Maailma ajaloos ei ole palju selliseid riike, kus täiskasvanud võivad seaduse alusel lapsi maha lasta.
 
Isegi siis, kui Višnevskaja laulis juba [[Suur Teater|Suures Teatris]] peaosi ja valitsuse bankettidel pakuti tema esinemisi kui magustoitu, elas ta koos Markiga endiselt [[ühiskorter]]i köögitaguses kitsukeses toas. Lisaks pidid kõik [[Suur Teater|Suure Teatri]] lauljad läbi tegema [[KGB]] värbamise. Ka Višnevskajat hakkasid ühel hetkelajal piirama [[KGB]] töötajad, kes nõudsid oma salakavalal moel, et ta hakkaks koputajaks ja esitaks pealekaebusi kolleegide juttude ning tegude kohta. Väidetavalt pääses Galina sellest võimatust olukorrast, kuna tolleaegne [[ministriteNSV Liidu Ministrite nõukoguNõukogu]] esimees [[Nikolai Bulganin]], kes oli temasse armunud, andis [[KGB]]-le korralduse Višnevskaja rahule jätta.<ref>[http://www.theguardian.com/music/2012/dec/11/galina-vishnevskaya] The Guardian 11.12.2012</ref>
 
[[1955]]. aastal kohtus Višnevskaja oma tulevase abikaasa [[tšello|tšellist]] [[Mstislav Rostropovitš]]iga. NadTeist korda kohtusid teist kordanad Galina esimesel välisreisil [[Praha]]s ja seal sündis juba otsus abielluda. <ref>[http://www.bbc.com/russian/rolling_news/2012/12/121211_rn_vishnevskaya_dies.shtml] The Telegraph 11.12.2012</ref> Galina elas tol ajal veel koos Markiga, kuid nende abielu oli jäänud sõjaaja segaduses lõpuni vormistamata. [[Moskva]]sse jõudes teatas ta kohe Markile, et kohtas [[Mstislav Rostropovitš|Slava Rostropovitšit]] ja läheb tema juurde elama. Markile oli see ränk hoop. Ta üritas Galinat kinni hoida, ähvardas teha enesetapu ja naisel tuli lõpuks salaja Slava juurde põgeneda.<ref>[https://lady.mail.ru/article/450807-istorii-ljubvi-galina-vishnevskaja-i-mstislav-rostropovich/] Ledi@mail.ru</ref>
 
Mees elas koos ema ja õega [[ühiskorter]]i kahes tillukeses toas, millest üks oli läbikäidav (üldse elas korteris umbes kakskümmend inimest). Hiljem sai Slava korteri [[NSV Liidu Heliloojate Liit|NSV Liidu Heliloojate Liidu]] kooperatiivmajas, kuhu nad kolisid [[1955]]. aasta lõpus. Kuid asjaolu, et korteri eest oli makstud, ei tähendanud midagi. Korterile tuli saada order ehk luba seal elamiseks. [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] elamispinna ametlik norm ühe inimese kohta oli üheksa [[ruutmeeter|ruutmeetrit]]. Olukord, et neljas toas elab kaks inimest, oli võimatu. Seega nõuti, et nad vabastaksid enda raha eest muretsetud korteri ja koliksid kahetoalisse. Väidetavalt ei palunud Galina abi [[Nikolai Bulganin|Bulganinilt]], kuid olukorra lahendas see, et [[Nikolai Bulganin|Bulganin]] tuli neile aastavahetusel külla. Hoovis seisid öö otsa autod ihukaitsjatega ja korteri ukse taga trepikoja põrandal istus kindral. Järgmisel päeval rääkis kõrgest külalisest terve maja ja tulemus oli, et korteriorder toodi neile "kandikul" koju kätte.<ref>[http://www.sobaka.ru/fashion/heroes/14168] Sobaka.ru</ref>
 
Järgnevatel aastatel tegi Višnevskaja palju tööd, käis külalisetendustel välismaal (see sai nõukogude artistide jaoks võimalikuks alles [[1950. aastad|1950. aastatel]]) ja osales plaadistustel. Kõik see toimus lapseootuse ja -kasvatamise ning olmeprobleemide kõrvalt, sest [[1956]]. aastal sündis tütar Olga ja [[1958]]. aastal tütar Lena.<ref>[http://7days.ru/caravan-collection/2011/8/olga-rostropovich-otets-mog-byt-zhestokim.htm] Karavan</ref>
 
[[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] tuli pärast päevatööd tormata kauplustesse, et mitu tundi toiduainete ja muu eluks vajaliku pärast järjekordades trügida. Pärast saagiga koju jõudmist pidi tubli nõukogude naine üles näitama eriliselt loovat mõtlemist, et sellest sodist midagi söödavat kokku keeta. [[Nikita Hruštšov|Hruštsov]] oli lubanud, et [[kommunism]] jõuab kätte [[1980]]. aastal, kuid Višnevskaja avastas [[1970. aastad|1970. aastatel]] mööda [[Venemaa]]dVenemaad ringi sõites, et [[Moskva]]stMoskvast väljaspool kehtis mõnes kohas veel toiduainete ostmiseks kaardisüsteem.
 
Višnevskaja ja [[Mstislav Rostropovitš|Rostropovitš]] olid sõbralikes suhetes [[Dmitri Šostakovitš]]iga, keda nad väga austasid ja armastasid ning üritasid toetada olukorras, kus teda võimude poolt pidevalt taga kiusati. Nad tegutsesid aktiivselt tema teoste ettekandmise nimel ja aitasid [[partituur]]e välismaale toimetada.<ref>[http://culturebox.francetvinfo.fr/musique/opera/deces-des-cantatrices-galina-vichnevskaia-et-lisa-della-casa-129725] francetvinfo 12.12.2012</ref>
 
[[1968]]. aastal tutvusid Slava ja Galina [[AleksanderAleksandr Solženitsõn]]iga. Tal ei olnud normaalset elukohta, kus rahulikult kirjutada. Seetõttu asus [[Aleksander Solženitsõn|Solženitsõn]] [[1969]]. aastal Galina ja Slava kutsel elama nende suvilasse.<ref>[http://www.bbc.com/russian/rolling_news/2012/12/121211_rn_vishnevskaya_dies.shtml] LeMonde.fr 12.12.2012</ref> [[1970]]. aastal sai [[Aleksander Solženitsõn|Solženitsõn]] [[Nobeli preemia]] ja tema tagakiusamine [[Venemaa]] ajakirjanduses sai uue hoo sisse. [[Mstislav Rostropovitš|Rostropovitš]] otsustas [[Aleksander Solženitsõn|Solženitsõn]]iSolženitsõni kaitseks välja astuda, koostas kirja ja saatis selle kõigile tähtsamatele ajalehtedele.
 
Pärast seda algas nende tagakiusamine. [[Mstislav Rostropovitš|Rostropovitš]] aeti [[Suur Teater|Suurest Teatrist]] minema, aegamööda tehti lõpp kõigile välisreisidele, pealinna orkestritel keelati kutsuda teda mängima või dirigeerima, [[Leningrad]]isLeningradis ja [[Moskva]]sMoskvas ei antud soolokontserditekssoolokontsertideks saale (ta sai esineda ainult provintsis) jne. Tihti toimus kokkulepitud kontserdist äraütlemine viimasel minutil, mis mõjus eriti masendavalt, kusjuures mõlemale poolele valetati. Višnevskajale teatris töötamisel taktistusitakistusi ei tehtud, kuid riigi keskajalehed temast enam ei kirjutanud, tema häält ei olnud kuulda ei raadiost ega televiisorist või kui raadiost tema häält lasti, siis ei nimetatud tema nime. Niimoodi püüdsid võimud luua nende ümber vaakumi[[vaakum]]i, justkui ei oldaks neist huvitatud ja nende looming oleks tarbetu.<ref>[http://ria.ru/culture/20121211/914381307.html] RIA Novosti 11.12.2012</ref>
 
[[1974]]. aastal otsustasid nad, et ei kavatse rohkem alandusi taluda ja palusid [[Leonid Brežnev|Brežnevilt]] luba kaheks aastaks välismaale sõita. Luba saadi, kuid ei olnud mingit tagatist, et seda ära ei muudeta. Seega tuli kiiresti tegutseda.<ref>[http://to-name.ru/biography/galina-vishnevskaja.htm] To-Name.ru</ref> [[Mstislav Rostropovitš|Rostropovitš]] sõitis varem ära ja Višnevskaja koos tütardega järgnes kahe kuu pärast, kui Olga eksamid olid tehtud. Teda tuli [[KGB]]-d ja järgnevaid ebameeldivusi kartmata tuli teda lennujaama saatma palju austajaid lihtsate vene inimeste hulgast.
 
Višnevskaja ja [[Mstislav Rostropovitš|Rostropovitš]] elasid edaspidi põhiliseltpeamiselt [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] ja [[Prantsusmaa]]l.<ref>[http://www.gumer.info/bibliotek_Buks/Culture/Teatr/_69.php] Suur Eluloo Entsüklopeedia</ref> [[1978]]. aastal võeti neilt „nõukogude kodaniku nime teotava tegevuse tõttu“ [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] [[kodakondsus]] ja riiklikud autasud.<ref>[http://www.pravmir.ru/galina-vishnevskaya-pismo-l-i-brezhnevu-v-vashix-silax-zastavit-nas-peremenit-mesto-zhitelstva-no-vy-bessilny-peremenit-nashi-serdca/] PRAVMIR.RU</ref> [[1990]]. aastal, pärast mitme kultuuritegelase palvet, anti Višnevskajale ja [[Mstislav Rostropovitš|Rostropovitšile]] tagasi [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] [[kodakondsus]] ning tühistati otsus riiklike autasude äravõtmise kohta. Mõlemad loobusid [[kodakondsus]]ekodakondsuse tagasi võtmisest teatades, et nad ei ole palunud seda ära võtta ega tagasi anda. Višnevskaja elas surmani [[Šveits]]i passiga.
 
[[1990]]. aasta [[veebruar]]isveebruaris tuli Višnevskaja tagasi [[Venemaa]]leVenemaale, temast sai [[Moskva konservatoorium]]i auprofessor. [[1993]]. aastast alates tegutses ta draamanäitlejana ja tegi filmirolle.<ref>[http://www.imdb.com/name/nm0899631/] IMDb</ref> Alates [[2002]]. aastast tegutses ta [[Moskva]]sMoskvas Galina Višnevskaja Ooperilaulu Keskuse juhatajana.<ref>[http://www.bbc.com/russian/rolling_news/2012/12/121211_rn_vishnevskaya_dies.shtml] BBC 11.12.2012</ref> Abikaasa [[Mstislav Rostropovitš]] suri [[2007]]. aastal.<ref>[http://next.liberation.fr/musique/2007/04/27/la-mort-de-rostropovitch-virtuose-engage_11075] Liberation 27.04.2007</ref>
 
Galina Višnevskaja suri [[11. detsember|11. detsembril]] [[2012]]. aastal 86 aasta vanusena [[Moskva]]s Moskvas<ref>[http://www.vz.ru/photoreport/611356/#ad-image-0] Vzgljad 10.03.2012</ref> Ta on maetud [[Novodevitšje kalmistu]]le. <ref>[http://tass.ru/moskva/652895] TASS 14.12.2012</ref>
 
== Looming ==