Erinevus lehekülje "Indoeurooplased" redaktsioonide vahel

Üks indoeurooplaste teket seletav hüpotees on [[Colin Renfrew]]' ([[Cambridge'i ülikool]]i professor 1981–2004; magistritöö Anatoolia algkodust) [[Anatoolia hüpotees]]. Ta otsis [[indoeurooplaste algkodu]] [[Anatoolia]] piirkonnast, kus tema arvates elasid alates [[7. aastatuhat eKr|7. aastatuhandest eKr]] pre-protoindoeurooplased. Tema arvates toimus esimene rändelaine [[Kaukaasia]]sse ([[armeenlased]]) ja [[Kesk-Aasia]]sse. Sealt rännati edasi [[Pontose stepid|Pontose steppidesse]].<ref name= Colin>Colin Renfrew , Puzzle indoeuroopa – Archaeology and Language, Champs / Fammarion, Paris, 1990 ISBN 2-08-081303-X Colin Renfrew, L'énigme indo-européenne – Archéologie et langage, Champs/Fammarion, Paris, 1990 ISBN 2-08-081303-X</ref> Hiljem on tema oletust võimalikust Anatoolia lähtekohast kinnitanud Atkinsoni jt uurimus keelte arengust.<ref>Atkinson, ''et al.'' 2005 "From Words to Dates: Water into wine, mathemagic or phylogenetic inference?" ''Transactions of the Philological Society'' '''103''' (2), 193–219.</ref>
 
[[Pilt:IE expansion.png|300px|thumb|"[[KurgaaniKurgaanide hüpoteesilehüpotees]]ile" vastav [[indoeurooplaste algkodu]] ja nende umbes 4000–1000 eKr toimunud võimalik ränne]]
Pontose steppidest jätkunud liikumist avab praegu levinumaks ja tugevamaks indoeurooplaste tekke teooriaks olev Leedu päritoluga ameerika arheoloogi [[Marija Gimbutas]]e (1921–1994) [[kurgaanide hüpotees]].<ref>Gimbutas, Marija (1970), "Proto-Indo-European Culture: The Kurgan Culture during the Fifth, Fourth, and Third Millennia B.C.", in Cardona, George; Hoenigswald, Henry M.; Senn, Alfred, Indo-European and Indo-Europeans: Papers Presented at the Third Indo-European Conference at the University of Pennsylvania, Philadelphia: University of Pennsylvania Press, pp. 155–197, ISBN 0812275748 </ref> Selle järgi elasid indoeurooplaste [[protoindoeurooplased|protoindoeurooplastest]] eellased [[Must meri|Mustast]] ja [[Kaspia meri|Kaspia merest]] põhja pool Pontose steppides, praeguse [[Lõuna-Venemaa]] ja [[Ukraina]] alal. Nad olid [[rändkarjakasvatajad]], kes tundsid ka [[põlluharimine|põlluharimist]]. Pärast [[hobune|hobuse]] [[kodustamine|kodustamist]] nende poolt ja üleminekut [[pronksiaeg]]a toimus arvatavasti 2200 eKr paiku alanud ja umbes sajandi kestnud intensiivsest kuivaperioodist tingitult nende [[migratsiooni]] intensiivistumine. See ulatus lääne suunas juba ka Anatoolia, [[Kreeka]] ja Apenniini poolsaareni ja kirde suunas [[Iraan]]i ja [[Põhja-India]] aladeni. Erinevate migratsioonilainete järgselt toimus nende [[assimileerumine]] kohalike elanikega. Selle tagajärjel erinevad kaasaegsed indoeuroopa keeli kõnelevate rahvaste rühmad teineteisest tunduvalt juba ka oma keeltelt ja [[antropoloogiline tüüp|antropoloogiliselt tüübilt]].