Indoeurooplased: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
16. rida:
 
== Ekspansiooni edukuse eeldusi ==
On arvatud, et algse [[Ekspansioon (poliitika)|ekspansioon]]i põhjuseks võisid olla mõned looduslikud [[katastroof]]id. Üheks esimeseks neist oli [[Must meri|Musta mere]] tekkimine [[Bosporuse väin]]a läbimurde tõttu. Samuti on tuvastatud [[Ararat]]i vulkaani aktiivsust [[3. aastatuhat eKr|3. aastatuhandel eKr]] [[Ararat]]i vulkaani aktiivsust. Järgmiseks suuremaks põhjuseks võis olla hilisem umbes [[22. sajand eKr|22. sajandil eKr]] alanud kuiv aeg ([[Bondi sündmused#3. Bondi sündmus|3. Bondi sündmus]]), mis sai saatuslikuks ka veeringluse najal püsinud põllumajandusele tuginenud [[Vana-Egiptus]]e ja [[Sumer-Akad|Sumeri-Akadi]] riigile. Ükski neist sündmustest ei seleta selle ekspansiooni edukust.
 
Inimesed on loodusega kohanenud tänu üha tõhusamale [[tehnoloogia]]le, parematele tööriistadele ja kõrgemale organiseerituse tasemele. Oletatakse, et [[protoindoeurooplased]] on võtnud kasutusele mõned olulised tehnoloogilised uuendused.
:# '''Põllumajanduse kasutuselevõtt''' 8000 eKr. See on osa Colin Renfrew' [[Anatoolia hüpotees]]ist.<ref name=Colin/>
:# '''Hobuse kodustamine''' u 4000–2500 eKr. Praegune varajaseimvaraseim tõend hobuse võimalikust kasutamisest pärineb [[Kasahstan]]i alalt ja selle vanuseks on dateeritud u 3500 eKr.
:# '''Ratta ja raske vankri kasutuselevõtt''' (enne sumereid, u 3000 eKr <ref name = "Anthony"> Anthony, David W. (2007), The Horse, the Wheel, and Language: How Bronze-Age Riders from the Eurasian Steppes Shaped the Modern World, Princeton University Press, ISBN 0691058873 [http://books.google.com/books?id=rOG5VcYxhiEC&amp;dq] </ref>).
:# '''Kerge ja kiire hobusekaariku kasutuselevõtt''' (esimest korda kasutati neid [[Sintashta]]s, 2000–1700 eKr <ref name = "Anthony"/>).
 
Indoeurooplastele omased hobustega veetavad vankrid ja kaarikud olid tundamatudtundmatud nende hilisemal levialal, kuid need olid sellal ainukeseksainus kindlakskindel vahendiksvahend pikkade vahemaade läbimiseks. See võimaldas neil ulatudajõuda Indiani, [[Viljakas Poolkuu|Viljaka Poolkuuni]] ja Euroopani. Lahinguväljal osutusid nad sedavõrd efektiifseteksefektiivseks, et neid kasutati veel koos kuulipildujatega kaveel [[Vene kodusõda|Vene kodusõjas]] (1917–1920).
 
(Sarnaseid jooni on täheldatud ka hilisemate [[Pronksiaja kollaps|Pronksiaja]] ja [[Rooma kollaps]]ite juures, kui indoeurooplaste uued lained on taas rünnanud paikseid tsivilisatsioone. Kuid ka Euroopa imperialismiajastul. Ka siis paistis olulise joonena silma vanade tsivilisatsioonide tardumine juba saavutatusse ja uute lainete avatus uuendusteks. Alguses küll sõdimisvahendite ja viisi osas.)