Baltisakslased: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud 226 baiti ,  6 aasta eest
resümee puudub
Resümee puudub
{{toimetaToimetaAeg|kuu=juuni|aasta=2016}}{{keeletoimeta}}
{{rahvanimed|Baltic Germans|Deutsch-Balten, <br/>Deutschbalten, <br/>Balten,<br/>Baltendeutsche|(при)балтийские немцы}}
 
'''Baltisakslased''' ([[saksa keel]]es: ''Deutsch-Balten'', ''Baltendeutsche''; vahel ka ''baltlased'') olid praeguse [[Eesti]] ja [[Läti]] alade ehk [[Liivimaa]], [[Eestimaa]] ja [[Kuramaa]] [[sakslased|saksa rahvusest]] ülemkiht ([[aadel]], [[linnaelanikud]] ja [[vaimulikud]]){{lisa viide}}.
'''Baltisakslased''' ([[saksa keel]]es: ''Deutsch-Balten'', ''Baltendeutsche''; vahel ka ''baltlased'', mitte segi ajada [[balti hõimud]]ega, keda ka tihti baltlasteks kutsutakse; tänapäeval nimetatakse baltlasteks ka [[Eestlased|eestlasi]], [[Lätlased|lätlasi]] ja [[Leedulased|leedulasi ]]koos) olid praeguse [[Eesti]] ja [[Läti]] alade ehk [[Liivimaa]], [[Eestimaa]] ja [[Kuramaa]] traditsiooniline, end sakslasteks pidav, ülemkiht ([[aadel]], [[linnaelanikud]] ja [[vaimulikud]]){{lisa viide}}. Baltisakslaste päritolu on mitmekesine ja osaliselt ebaselge, kuid iseenesestmõistetavaks peetakse Saksamaa päritolu. Baltisakslaste rahvusgrupi teket seostatakse [[Henriku Liivimaa kroonika]]s kirjeldatud võitlustega praeguse Eesti ja Läti aladel 13. sajandi algul. Võimalik eesti, liivi ja läti päritolu oli tabuteema, see vaikiti maha ja sellise küsimuse asetamist peeti iseenesest solvavaks<ref>Paul Johansen. Kaugete aegade sära. Tartu, 2005. Lk 326–327</ref>. "Baltisaksa genealoogiline uurimus on kujundanud traditsiooni, mille järgi on kõik vasallid ja aadlikud (sh. eesti nimedega ja isegi kahtlemata eesti päritoluga) in summa kuulutatud sakslasteks ja Saksamaalt pärinevaks. Selle tõestamiseks on umbropsu ja massiliselt otsitud Saksamaalt sama ajastu genealoogilistest uurimustest juhuslikke umbes sarnaseid nimesid, kes võinuks olla Eestis esinevate vastavate isikute esiisadeks.<ref>Andres Parve. Koguva maavabad Liivimaa vasalliteenistuse ja sõdade kontekstis. KVÜÕA toimetised, nr 13/2010, lk 15.</ref>" Samas peetakse genealoogilise traditsiooni alusel [[Lieven]]eid pärinevaks [[Kaupo]]st, kes oli ülik, mitte talupoeg, ja seega suursugust päritolu. Neid, kes ei suutnud oma saksa päritolu tõestada, nimetati [[Kadakasakslased|kadakasakslasteks]].
 
==Päritolu==
[[Aleksander II]] trooniletuleku järel näis, et senist seisuslikku autonoomiat on võimalik tugevdada, liites Läänemereprovintsid tihedamalt üksteisega; käibele tuli sõna "baltlane" senise "eestimaalase", "liivimaalase" ja "kuramaalase" kõrval<ref>Ea Jansen. Eestlane muutuvas ajas. Tartu 2007. Lk 172</ref>.
'''Baltisakslased''' ([[saksa keel]]es: ''Deutsch-Balten'', ''Baltendeutsche''; vahel ka ''baltlased'', mitte segi ajada [[balti hõimud]]ega, keda ka tihti baltlasteks kutsutakse; tänapäeval nimetatakse baltlasteks ka [[Eestlased|eestlasi]], [[Lätlased|lätlasi]] ja [[Leedulased|leedulasi ]]koos) olid praeguse [[Eesti]] ja [[Läti]] alade ehk [[Liivimaa]], [[Eestimaa]] ja [[Kuramaa]] traditsiooniline, end sakslasteks pidav, ülemkiht ([[aadel]], [[linnaelanikud]] ja [[vaimulikud]]){{lisa viide}}. Baltisakslaste päritolu on mitmekesine ja osaliselt ebaselge, kuid iseenesestmõistetavaks peetakse [[Saksamaa]] päritolu. Baltisakslaste rahvusgrupi teket seostatakse [[Henriku Liivimaa kroonika]]s kirjeldatud võitlustega praeguse Eesti ja Läti aladel 13. sajandi algul. Võimalik eesti, liivi ja läti päritolu oli tabuteema, see vaikiti maha ja sellise küsimuse asetamist peeti iseenesest solvavaks<ref>Paul Johansen. Kaugete aegade sära. Tartu, 2005. Lk 326–327</ref>. "Baltisaksa genealoogiline uurimus on kujundanud traditsiooni, mille järgi on kõik vasallid ja aadlikud (sh. eesti nimedega ja isegi kahtlemata eesti päritoluga) ''in summa'' kuulutatud sakslasteks ja Saksamaalt pärinevaks. Selle tõestamiseks on umbropsu ja massiliselt otsitud Saksamaalt sama ajastu genealoogilistest uurimustest juhuslikke umbes sarnaseid nimesid, kes võinuks olla Eestis esinevate vastavate isikute esiisadeks.<ref>Andres Parve. Koguva maavabad Liivimaa vasalliteenistuse ja sõdade kontekstis. KVÜÕA toimetised, nr 13/2010, lk 15.</ref>" Samas peetakse genealoogilise traditsiooni alusel [[Lieven]]eid pärinevaks [[Kaupo]]st, kes oli ülik, mitte talupoeg, ja seega suursugust päritolu. Neid, kes ei suutnud oma saksa päritolu tõestada, nimetati [[Kadakasakslased|kadakasakslasteks]].
 
[[19. sajand]]i teisel poolel Baltimaade ühiskond moderniseerus. Senised seisuslikud organisatsioonid ([[gild]]id, [[tsunft]]id ja [[Rüütelkond|rüütelkonnad]]) kaotasid oma senise tähtsuse ja hakkasid asenduma vabatahtlikul alusel asutatud seisuseüleste seltsidega, mis hakkasid rõhutama (saksa) rahvuslust, kujunes välja saksa- ja sellega paralleelselt eestikeelne ajakirjandus.
 
Saksa kultuuri mõjutusel tekkis Baltimaades mitmehäälset meeslaulu või ka segakoorilaulu harrastav lauluseltside liikumine. Esimesena asutati 1849. aastal Tallinnas saksa meestelaulu selts<ref>Ea Jansen. Vaateid eesti rahvusluse sünniaegadesse. 2004. Lk 162–163</ref>. Seltside kaudu kultiveeriti saksa rahvustunnet<ref>Ea Jansen. Vaateid eesti rahvusluse sünniaegadesse. 2004. Lk 164–165</ref>. Esimene baltisaksa laulupidu toimus Tallinnas 1857. aastal<ref>Ea Jansen. Vaateid eesti rahvusluse sünniaegadesse. 2004. Lk 165</ref>. 1866. aasta laulupeol osales ka samal aastal asutatud [[Jüri kihelkond|Jüri kihelkonna]] lauluselts. „Saksarahva rõõm selle üle, et ka Eestirahvas ni kaugele saanud, et nendega seltsis laulda oskasid, paistis selgesti välja. Seal tuli ka meie suur ja aulik Ritterschafthauptmanni Herra Baron v. der Pahlen meid tervitama, ja sovis, et piddime ka eddespiddi holega õppima<ref>Ea Jansen. Vaateid eesti rahvusluse sünniaegadesse. 2004. Lk 86</ref>.“
 
Saksa lauluseltside eeskujul tekkinud, tihti saksakeelsetes eesti muusikaseltsides propageeriti eesti rahvuslust<ref>Ea Jansen. Vaateid eesti rahvusluse sünniaegadesse. 2004. Lk 86</ref>.
 
1862. aastal loodi Tallinnas [[vabatahtlik tuletõrje]]selts, „oluline saksa kultuuriinstitutsioon“, mis levis kiiresti teistesse linnadesse, ka alevitesse ja maa-asulatesse<ref>Ea Jansen. Vaateid eesti rahvusluse sünniaegadesse. 2004. Lk 73</ref>. Esimene eesti talupoegade tuletõrjeühing asutati mõisaametnike juhtimisel [[Alatskivi mõis|Alatskivil]] [[1876]]. aastal<ref>Ea Jansen. Vaateid eesti rahvusluse sünniaegadesse. 2004. Lk 73</ref>.
 
Saksa ja eesti seltside liikmeskond kattus osaliselt, kuuludes ühisesse kultuurikonteksti. Nii kuulusid [[Tartu Käsitööliste Selts]]i [[Gustav Blumberg]] ja [[Jakob Hurt]]<ref>Ea Jansen. Vaateid eesti rahvusluse sünniaegadesse. 2004. Lk 166</ref>. Tallinna Estonia seltsi esimene president oli [[Roman von Antropoff]]<ref>Ea Jansen. Vaateid eesti rahvusluse sünniaegadesse. 2004. Lk 170</ref>. [[Eesti Üliõpilaste Selts]] ja teised eesti üliõpilasorganisatsioonid järgisid saksa üliõpilasreegleid, neis kasutati saksa keelt. Esimese maailmasõjani oli enesestmõistetav, et eesti haritlased rääkisid kodus saksa keelt ja liikusid saksa seltskonnas.
 
Veel 1871. aastal kirjutas tundmatu autor ajakirjas [[Baltische Monatsschrift]]: "Kui tänapäeval vene või eesti kultuur oleks saksa omast kõrgem, oleksime me niisama valmis venestuma või eestistuma, kui vaene on valmis rikkaks saama."<ref>Ea Jansen. Vaateid eesti rahvusluse sünniaegadesse. 2004. Lk 73</ref>
 
[[Harry Jannsen]] propageeris enda väljaantud saksakeelses ajalehes balti rahva kujundamist, kuhu kuuluksid nii eestlased, lätlased kui sakslased, kuid ei leidnud positiivset vastukaja kummaltki poolelt.
 
== Liigendus ==
 
[[Läänemeri|Läänemere]] idaranniku maade [[feodalism|feodaalse]] ühiskonna 3 [[eesõigus|privilegeeritud]] [[seisus]]t (aadel, [[vaimulikkond]] ja [[linnakodanikud]]) moodustusid põhiliselt baltisakslastest, kelle hulka sajandite vältel segunes rootsi, poola, vene, aga ka üksikuid prantsuse, šoti, iiri, tatari ja muud päritolu asunikke.
 
{{tsitaat|''Eesti rahvas ja [[rahvus]] on saanud halva kasvatuse: balti saksa kultuur ja vaim, kuigi töökam ja korralikum, oli aatelage, otse ideearg, eluideaaliks ainult väline viisakas materiaalne elumõnu ja elus edasijõudmine.|[[Johannes Aavik]], Rahvustunde nõrkusest Eestis, Tallinn, 1988|''}}
 
==Ajalugu==
=== Baltisakslased [[Rzeczpospolita]] Lõuna-Eestis ja Liivimaal===
{{Vaata|Poola aeg}}
 
== =Baltisakslased Rootsi Kuningriigi teenistuses ===
 
Eesti- ja Liivimaal asunud baltisakslased sattusid Rootsi võimu alla erinevatel aegadel, 1561. aastal Põhja-Eesti ([[Eestimaa provints]]) ja [[1629]]. aastal [[Liivimaa]], Kuramaa baltisakslased aga ei kuulunudki Rootsi krooni alla, vaid olid [[Kuramaa hertsogiriik|Kuramaa hertsogiriigina]] Poola vasallriigina eraldatud kuni [[1795]]. aastani.
 
Baltisaksa aadli esindajate eredaim näide sellest ajast on [[Johann Reinhold von Patkul]], kes oma Rootsi-vastase tegevusega osales suures rahvusvahelises poliitikas, tõugates Venemaa ja Poola sõtta Rootsiga.
 
== =Baltisakslased Venemaa19. Keisririigisajandi teenistusesteisel poolel===
 
[[Aleksander II]] trooniletuleku järel näis, et senist seisuslikku autonoomiat on võimalik tugevdada, liites Läänemereprovintsid tihedamalt üksteisega; käibele tuli sõna "baltlane" senise "eestimaalase", "liivimaalase" ja "kuramaalase" kõrval<ref>Ea Jansen. Eestlane muutuvas ajas. Tartu 2007. Lk 172</ref>.
 
[[19. sajand]]i teisel poolel Baltimaade ühiskond moderniseerus. Senised seisuslikud organisatsioonid ([[gild]]id, [[tsunft]]id ja [[Rüütelkond|rüütelkonnad]]) kaotasid oma senise tähtsuse ja hakkasid asenduma vabatahtlikul alusel asutatud seisuseüleste seltsidega, mis hakkasid rõhutama (saksa) rahvuslust, kujunes välja saksa- ja sellega paralleelselt eestikeelne ajakirjandus.
 
Saksa kultuuri mõjutusel tekkis Baltimaades mitmehäälset meeslaulu või ka segakoorilaulu harrastav lauluseltside liikumine. Esimesena asutati 1849. aastal Tallinnas saksa meestelaulu selts<ref>Ea Jansen. Vaateid eesti rahvusluse sünniaegadesse. 2004. Lk 162–163</ref>. Seltside kaudu kultiveeriti saksa rahvustunnet<ref>Ea Jansen. Vaateid eesti rahvusluse sünniaegadesse. 2004. Lk 164–165</ref>. Esimene baltisaksa laulupidu toimus Tallinnas 1857. aastal<ref>Ea Jansen. Vaateid eesti rahvusluse sünniaegadesse. 2004. Lk 165</ref>. 1866. aasta laulupeol osales ka samal aastal asutatud [[Jüri kihelkond|Jüri kihelkonna]] lauluselts. „Saksarahva rõõm selle üle, et ka Eestirahvas ni kaugele saanud, et nendega seltsis laulda oskasid, paistis selgesti välja. Seal tuli ka meie suur ja aulik Ritterschafthauptmanni Herra Baron v. der Pahlen meid tervitama, ja sovis, et piddime ka eddespiddi holega õppima<ref name="jansen86">Ea Jansen. Vaateid eesti rahvusluse sünniaegadesse. 2004. Lk 86</ref>.“
 
Saksa lauluseltside eeskujul tekkinud, tihti saksakeelsetes eesti muusikaseltsides propageeriti eesti rahvuslust<ref>Ea Jansen. Vaateid eesti rahvusluse sünniaegadesse. 2004. Lk 86<name="jansen86"/ref>.
 
1862. aastal loodi Tallinnas [[vabatahtlik tuletõrje]]selts, „oluline saksa kultuuriinstitutsioon“, mis levis kiiresti teistesse linnadesse, ka alevitesse ja maa-asulatesse<ref name="jansen73">Ea Jansen. Vaateid eesti rahvusluse sünniaegadesse. 2004. Lk 73</ref>. Esimene eesti talupoegade tuletõrjeühing asutati mõisaametnike juhtimisel [[Alatskivi mõis|Alatskivil]] [[1876]]. aastal<ref>Ea Jansen. Vaateid eesti rahvusluse sünniaegadesse. 2004. Lk 73<name="jansen73"/ref>.
 
Saksa ja eesti seltside liikmeskond kattus osaliselt, kuuludes ühisesse kultuurikonteksti. Nii kuulusid [[Tartu Käsitööliste Selts]]i [[Gustav Blumberg]] ja [[Jakob Hurt]]<ref>Ea Jansen. Vaateid eesti rahvusluse sünniaegadesse. 2004. Lk 166</ref>. Tallinna Estonia seltsi esimene president oli [[Roman von Antropoff]]<ref>Ea Jansen. Vaateid eesti rahvusluse sünniaegadesse. 2004. Lk 170</ref>. [[Eesti Üliõpilaste Selts]] ja teised eesti üliõpilasorganisatsioonid järgisid saksa üliõpilasreegleid, neis kasutati saksa keelt. Esimese maailmasõjani oli enesestmõistetav, et eesti haritlased rääkisid kodus saksa keelt ja liikusid saksa seltskonnas.
 
Veel 1871. aastal kirjutas tundmatu autor ajakirjas [[Baltische Monatsschrift]]: "Kui tänapäeval vene või eesti kultuur oleks saksa omast kõrgem, oleksime me niisama valmis venestuma või eestistuma, kui vaene on valmis rikkaks saama."<ref>Ea Jansen. Vaateid eesti rahvusluse sünniaegadesse. 2004. Lk 73<name="jansen73"/ref>
 
[[Harry Jannsen]] propageeris enda väljaantud saksakeelses ajalehes balti rahva kujundamist, kuhu kuuluksid nii eestlased, lätlased kui sakslased, kuid ei leidnud positiivset vastukaja kummaltki poolelt.
 
=== Baltisakslased Venemaa Keisririigi teenistuses ===
[[Pilt:Johann Patkul.jpg|thumb|[[Johann Reinhold von Patkul]]]]
[[Pilt:Stenglin Münnich engraving after Buchholtz 1760s.jpg|pisi|[[Burchard Christoph von Münnich]]]]
Aastast [[1916]] taotlesid nende [[organisatsioon]]id [[Eduard Julius Alexander von Dellingshausen]]i, [[Heinrich von Stryk]]i, [[Adolf Pilar von Pilchau]] jt. juhtimisel poliitilist liitumist Saksamaaga ([[Balti Hertsogiriik]]).
 
== =Baltisakslased Eesti Vabariigis 1918–1940 ===
*[[Balti hertsogiriik]]
*[[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]] tegevus [[Baltisakslaste küüditamine 1918. aastal|Baltisakslaste küüditamisel 1918. aastal]]
Ehkki saksa vähemusrahvus integreerus vabariigi ajal tekkinud eestikeelsesse ühiskonda, hoidis ta kõrgel omandatud saksa kultuuri, keelt ja haridust. Nii töötas kuni 1939. aastani [[Kuressaare Saksa Eraühisgümnaasium|Kuressaares Saksa Eraühisgümnaasium]], mis 1934. aastal muudeti reaalkooliks.
 
== =Umsiedlung ===
[[Pilt:Bundesarchiv Bild 137-066679, Karte zur Umsiedlung Baltendeutscher.jpg|pisi|300px|[[Umsiedlung]]]]
 
[[1939]]–[[1940]] lahkus valdav osa Eesti ja Läti saksa vähemusrahvusest vastavate lepingute alusel Baltikumist (nn [[Umsiedlung]]). Ümberasumise ajendiks oli hirm Eesti vallutamise ees Nõukogude Liidu poolt seoses Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimisega. Eesti ajakirjanduses avaldati selle üle varjamatut kahjurõõmu. Siiski ei lastud neil asuda Saksamaa Teise maailmasõja eelsetele aladele, vaid endisele [[II Rzeczpospolita|Poola]] territooriumile, kus nad asustati [[Wartheland]]i ([[Kindralkubermang]]ust (''Generalgouvernement'') loodes). Esimene laev lahkujatega väljus 18. oktoobril ja viimane [[18. mai]]l 1940, kokku lahkus 13 000 baltisakslast, erilubadega jäi Eestisse 3000. Samas ei läinud sugugi mitte kõik baltisakslased Warthelandi, vaid asusid tegelikult elama laiali üle kogu maailma. [[1944]]–[[1945]] põgenesid Warthelandis elanud baltisakslased Nõukogude armee pealetungi eest enamikus [[Lääne-Saksamaa]]le.
 
===Teises maailmasõjas===
 
1940. ja 1941. aastal Saksamaale ümber asunud baltisakslased olid oma keeleoskuste tõttu hinnatud spetsialistid saksa Idarindel ning okupeeritud alade valitsusasutustes. 1941. aasta juulis moodustati Saksamaal Berliini lähedal Saksamaale kogunenud ümberasujatest ja järelümberasujatest [[Henn Sarmiste]] juhtimisel [[Politseipataljon Ostland]]. Politseipataljoni koosseisus oli 3 kompaniid: 1. lätlastest ja [[Läti]] baltisakslastest 2. ja 3. kompanii [[Eesti]]st lahkunutest ja Eesti baltisakslastest. Ehkki üksuse moodustamisel oli eesmärk asuda võitlusse sovetivägedega, kasutati [[Saksa Korrapolitsei]]le alluvat pataljoni Saksa vägede tagalajulgestuseks ning partisanidevastaseks võitluseks Ukrainas. 1941. aasta augustist oktoobrini oli pataljoni ametlik nimetus Politsei-reservpataljon “Ostland” (''Polizei-Reserve-Bataillon “Ostland”''), alates oktoobrist [[33. reservpolitseipataljon]] (''Reserve-Polizei-Bataillon 33''). Mõnikord on pataljoni asukoha järgi nimetatud ka [[Politseipataljon Kiiev]]”ika.
 
== =Tänapäev ===
 
Tänapäeval elab enamik baltisakslaste järeltulijaid Saksamaal, kus nad on koondunud mitmesugustesse organisatsioonidesse. Nende hulgas jätkavad tegevust ka ajaloolised [[rüütelkond|rüütelkonnad]]. Nüüdseks on baltisakslased Saksamaal assimileerunud. Samas on mitmed baltisakslased asunud viimase 60 aasta jooksul elama ka muudesse riikidesse – [[USA|USA-]]sse, [[Kanada]]sse, [[Rootsi]], [[Soome]]. Mõned üksikud baltisakslased on jäänud Eestisse või Eestisse tagasi tulnud.
 
124 105

muudatust