Andrus Öövel: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
13. rida:
Iseseisvumise suunas liikuva Eesti valitsuse eesmärk oli võtta Eesti ida- ja lõunapiir majanduspiiri valvamise ettekäändel oma kontrolli alla. Valitsuse korraldusega loodi 15. oktoobril 1990 kodukaitse koosseisus majanduspiiri kaitseteenistus ja alustasid tööd majanduspiiri kontrollpunktid. Piiri valvamine algas [[Kodukaitse]] ja Kaitseliidu rühmade abil vabatahtlikkuse alusel formeeritud isikkoosseisuga ning piirivalvuri professiooni kujundamine toimus paralleelselt piirivalveteenistuse arenguga<ref>http://www.politsei.ee/et/organisatsioon/ajalugu/piirivalve-ajalugu/piirivalve-taasloomine-ja-areng-aastatel-1990-2010.dot</ref>.
Eesti riiklik [[Eesti piirivalve ajalugu|Piirikaitseamet]] moodustati valitsuse määrusega 8. aprillil 1991. Sama aasta kevadel pingestus olukord lõunapiiril ning kevad-suvel ründas ja rüüstas Riia [[OMON]] korduvalt Luhamaa, Murati ja Ikla piiripunkte sarnaselt Leedus ja Lätis toimunuga. Rünnakud kulmineerusid 9. juuli hilisõhtul toimunud pommiplahvatusega kodukaitse ja piirikaitseameti majas Toompeal<ref>http://www.politsei.ee/et/organisatsioon/ajalugu/piirivalve-ajalugu/piirivalve-taasloomine-ja-areng-aastatel-1990-2010.dot</ref>. Andrus Öövel oli [[Eesti piirivalve ajalugu|Eesti Piirivalveameti peadirektor]] 1993. aasta juunini.
Andrus Öövel valiti 1995. aasta märtsis [[VIII Riigikogu]] liikmeksValimisliidust [[Koonderakond ja Maarahva Ühendus]], valimistel sai [[isikumandaat|isikumandaadi]] (1098 häält). Aprillist 1995 aprillini 1999 kuulus ta [[Tiit Vähi kolmas valitsus|Tiit Vähi valitsusse]] olles [[kaitseminister]].
| |||