Redaktsioon: 1. juuni 2016, kell 22:50 redigeeri Ksoidla (arutelu \| kaastöö) 9 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 2. juuni 2016, kell 19:24 redigeeri eemalda Ksoidla (arutelu \| kaastöö) 9 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
7. rida: John Dewey sündis 20.oktoobril 1859, Burlingtonis, [[Vermont\|Vermontis]] tagasihoidlike majanduslike tingimustega neljalapselisse perre.<ref>Gutek, Gerald L. ''Historical and Philosophical Foundations of Education: A Biographical Introduction''. Upper Saddle River, NJ: Pearson Education Inc. p. 338. [[International Standard Book Number\|ISBN]] [[Eri:BookSources/0-13-113809-X\|0-13-113809-X]].</ref> 1879.aastal lõpetas ta Vermonti ülikooli ''[[Phi Beta Kappa]]''<ref>[http://www.pbk.org/infoview/PBK_InfoView.aspx?t=&id=59 Who Belongs To Phi Beta Kappa]</ref> ning seejärel töötas kaks aastat keskkooliõpetajana ning ühe aasta algklasside õpetajana. <ref>[http://www.bgsu.edu/departments/acs/1890s/dewey/dewey.html bio of Dewey from ''Bowling Green State University'']</ref> Dewey otsustas, et ta ei sobi siiski kooliõpetajaks ning asus [[Johns Hopkinsi Ülikool\|John Hopkinsi]] Ülikooli õppima, kaitstes seal ka 1884.aastal edukalt oma avaldamata ning praegu kadunud oleva doktoritöö "''The psychology of [[Immanuel Kant\|Kant]]".'' Pärast doktorikraadi omandamist õpetas Dewey mõned aastad Michigani Ülikoolis ning seejärel, aastal 1894, liikus ta Chicago Ülikooli ning hakkas tegelema [[Pragmatistlik filosoofia\|pragmatistliku filosoofia]] temaatikaga, olles filosoofia, psühholoogia ja kasvatusteaduste professor. Chicago Ülikoolis õpetamise ~~ajal~~ ajal kirjutas ta neli esseed (kogutud raamatusse "''Thought and its Subject-Matter").'' Vastuolud administratsiooniga viisid aga Dewey otsuseni Chicago Ülikoolist lahkuda. 1899.aastal valiti Dewey [[Ameerika Psühholoogide Assotsiatsioon]]<nowiki/>i presidendiks. Alates aastast 1904 kuni pensionieani töötas ta Columbia Ülikoolis ja Columbia Ülikooli õpetajate kolledžis filosoofiaprofessorina.1905.aastal valiti ta Ameerika Filosoofide Assotsiatsiooni presidendiks. Lisaks oli ta kauaaegne Ameerika Õpetajate Föderatsiooni liige. Dewey on elu jooksul publitseerinud üle 700 artikli 140 ajakirjas ja ligikaudu 40 raamatut. 14. rida: Michigani Ülikoolis publitseeris Dewey oma esimese raamatu "Psühholoogia" (1887), kus üritas sünteesida idealismi ja eksperimentaalset teadust. <ref>Field, Richard. [http://www.iep.utm.edu/d/dewey.htm ''John Dewey in'' The Internet Encyclopedia of Philosophy]. Northwest Missouri State University. Retrieved 29 August 2008.</ref> Mõjutatuna [[William James]]<nowiki/>i "Psühholoogia printsiipidest" (1890) hakkas Dewey koos kolleegide [[James Hayden Tufts]]´i ja [[George Herbert Mead]]´iga psühholoogiateadmistes ümberkorraldusi ~~arendama~~tegema. Nad rõhutasid pigem sotsiaalse keskkonna mõjule käitumisele ja mõttetegevusele kui psühhofüsioloogilisi teadmisi (erinevalt [[Wilhelm Wundt\|Wundt]]<nowiki/>ist ja tema järgijatest).1894.aastal ühinesid Dewey, Tufts, Mead ja Angell ning moodustasid nn "Chicago rühma". Nende uudne vaade psühholoogiale (mida hiljem hakati nimetama [[Funktsionaalne psühholoogia\|funktsionaalseks psühholoogiaks]]), pani rõhku ~~praktilstele~~praktilistele tegevustele ja rakendatavusele. 1899.aastal valiti Dewey Ameerika Psühholoogide Assotsiatsiooni presidendiks. Ühtlasi on Dewey esimene psühholoog, keda mälestati ~~USAs~~Ameerika Ühendriikides ka tema pildiga postimargiga. <ref>Brucato, G. & Hogan, J.D. (1999, Spring). "Psychologists on postage stamps" ''The General Psychologist'', 34(1):65</ref> Dewey huvitasid ka ~~visuaalne~~visuaalse taju uuringud, mida viis läbi Dartmouth´i professor Abelbert Ames, Jr., kuid Dewey´il oli probleeme kuulmisega - ta ei suutnud eristada helikõrgusi ja teda peeti ebamusikaalseks. <ref>Zeltner, Philip N.; ~~'''~~John Dewey's Aesthetic Philosophy~~'''~~; plk. 93 ISBN 90-6032-029-8</ref> == Refleksikaar == 26. rida: == Instrumentalism == Dewey ja tema järgijad arendasid funktsionaalset teooriat teadvusest - instrumentalismi. Dewey uskus, et teadmised on instrumendiks~~,et~~ maailma ~~mõista~~mõistmisel ja seejärel ~~seda~~selle ~~muuta~~muutmisel. Ta kirjeldas mõistust kui bioloogilise organismi aktiivset kohanemist keskkonnaga. Mõistus oli tema uskumuse järgi võime prognoosida tagajärgi ja reageerida nii nagu need oleks stiimulid praegusele käitumisele. Seega oli mõistus Dewey arvates kogum representatsioone ~~maailmas~~maailmast, mis funktsioneeris instrumentaaalselt, et adaptiivselt juhtida organismi keskkonnaga toimetulekul. See, mis teeb millestki mentaalse, mitte füüsilise nähtuse on see, et see osutab millelegi muule - sellel on tähendus. Dewey rõhutas ka mõistuse sotsiaalset loomust ning väitis isegi, et loomadel pole mõistust. Kui Descartes arvas, et mõtlemine tuleb enne ja see saab väljenduda ainult kõnes, siis Dewey arvas, et rääkima õppimine loob võime mõelda. Ta uskus, et kogu mõistus on sotsiaalne konstrukt mitte privaatne omand. Kui me mõtleme, siis me lihtsalt räägime endaga kasutades sotsiaalselt õpitud kõnet. <ref name=":0" /> == Progressivism == 37. rida: Progressiivse ühiskonna eesmärgiks oli indiviidi kasvamine toetavas kogukonnas. Püsivate saavutuste ideaal asendus pideva kasvamise ideaaliga. Dewey on kirjutanud: "Kasvamise protsess, arenemine ja progress on olulisemad kui lõpptulemus. Perfektne lõpptulemus pole eesmärk, vaid üha kestev viimistlemise, küpsemise ja täiustamise protsess on elu eesmärk". Progressivismi eeskujuks oli Darwinism. Kuna evolutsioonil pole lõppu, siis ei peaks olema lõppu ka isiklikul arengul. Dewey uskus aga ka seda, et indiviidid saavad oma iseloomu ja mõtted ühiskonnast. Ei ole indiviidi, kes eksisteeriks enne ühiskonda ja sotsiaalne panustamine ongi kõige õigem eneseteostus. Selline vaade inimestest ja ühiskonnakorraldusest ei jätnud aga ruumi individuaalsele vabadusele. Ta uskus, et indiviidid peaksid end arendama, aga seda ühiskonna huvides. Inimesed peaksid leidma oma vabaduse konformsuses ja sotsiaalsete funktsioonide arendamises. Progressiivne visioon ei olnud piiratud aga ainult psühholoogiaga - see haaras kõiki sotsiaalteadusi. Suunaks oli käitumisele keskendumine, sest sotsiaalne kontroll on eelkõige käitumise kontroll. Saavutamaks sotsiaalset kontrolli, peaksid psühholoogid loobuma introspektsioonist käitumise uurimisel ja uurima hoopis seda, kuidas käitumine on kontrollitud erinevate tingimuste poolt ja kuidas keskkonna kontrollimine annab juhtidele võimaluse kontrollida käitumist. <ref name=":0">~~Leahy~~Leahey, T.H. (1997). The conspiracy of naturalism. Raamatus: ''A History of Psychology.'' (lk. 287-296). Upper Saddle River, NJ: Prentice Hall. </ref> == Progressiivne haridus == Dewey propageeris vaadet, et haridusel peab olema praktiline väärtus - see, mida õpitakse koolis peab olema rakendatav ka koolikeskkonnast väljapoole. Tõeline õppimine seisneb eluprobleemide lahendamises. Haridusel on ka ühiskondlik väärtus ja sotsiaalne funktsioon. Kasvamine läbi vabaduse, loovuse ja dialoogi on ideaal ja arengul pole lõppu. Progressiivne lähenemise puhul annab õpetaja õpilastele praktilisi teadmiseid ja õpetab probleemilahendusoskuseid, mis on vajalikud ühiskonna muutmiseks. Dewey panustas on ka aktiivõppe meetoditesse ja kogemusõppe arendamist. Lapsed kohanevad uute situatsioonidega uurides, proovides ja õppides. Kogemust analüüsides arendatakse inimest ja valmistutase uuteks kogemusteks. <ref>Aru-Raidsalu, A. (2012). John Dewey ~~panus~~progressiivne ~~kasvatusteadustesse~~pedagoogika ja Chicago laborkool. Blogi: http://deweypedagoogika.blogspot.com.ee/~~2012/04/john-dewey-panus-kasvatusteadlase-ja.html~~ </ref> == Tähtsamad teosed == 64. rida: ==Teosed eesti keeles== Dewey, J. 2011. Vahetu empirismi postulaat. ''Akadeemia'' 1: 43–53. (Tõlkinud ja kommenteerinud [[Silver Rattasepp]].) == Eestikeelset lisainformatsiooni Dewey´st == ~~==Välisviited==~~ [[Alfred Koort]],. [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=660 John Dewey pedagoogika aluseid], [[Eesti Kool_(ajakiri)\|Eesti Kool]] nr. 6 [[1935]] * Aru-Raidsalu, A. (2012). John Dewey progressiivne pedagoogika ja Chicago laborkool. Blogi: http://deweypedagoogika.blogspot.com.ee/ ==Viited== {{JÄRJESTA:Dewey, John}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filosoofid]]

John Dewey: erinevus redaktsioonide vahel