Fraas: erinevus redaktsioonide vahel

'''Fraas''' on üks[[lause moodustajad|lause moodustaja ning sõnade ühend]], mis koosneb sisuliselt kokkutuumsõnast kuuluvatestja sõnavormidestlaiendi(te)st.

Fraaside omadused olenevad ennekõike tema tuuma sõnaliigist ning fraase nimetataksegi tema tuumsõnatuuma liigisõnaliigi järgi.

Näiteks lauses ''Väike poiss magas magusasti'' on fraas ''väike poiss'' [[Nimisõnafraas|nimisõnafraas,]] sest selle süntaktilised omadused (nt [[lauseliige|lauseliikmelisuse]]) määrab [[nimisõna]] ''poiss'', fraas ''üsna magusasti'' aga on [[määrsõnafraas]], sest tema tuumaks on [[määrsõna]] ''magusasti.''

Nagu [[lause]] tuum võib toimida üksi lausena , nii võib ka endotsentrilise fraasi tuum võib esineda ilma [[Laiend|laiendita]] ,- ühesõnalise fraasina, nt ''poiss'' ja ''magusasti'' lauses ''Poiss haigutas magusasti.''

Fraasilisuse määramise seisukohast pole seega oluline, kas sõnaltuumsõnal on konkreetses lauses [[Laiend|laiendeid]] või mitte, vaid see, kas taltuumsõnal saab või ei saa olla [[Laiend|laiendeid]]. Sõnad, mis pole laiendatavad, nt ''üsna'' fraasis ''üsna magusasti'', pole fraas.

Fraase liigitatakse peasõnatuumsõna [[sõnaliik|sõnaliigi]] järgi:

Sõnaliigist lähtuv liigitus toimib siiski ainult põhijuhtudel, sest sõnade jaotamisel [[Sõnaliik|sõnaliikidesse]] on arvesse võetud ka neid tunnuseid, mis lause fraasistruktuuri seisukohast olulised pole, näiteks seda, kas sõna täidab asendavat funktsiooni või mitte. Lisaks on [[Sõnaliik|sõnaliike]], mille esindajad jäävad fraasi struktuurist üldse välja, iseloomustades situatsiooni kui tervikut.