Erinevus lehekülje "Robert Kurvitz" redaktsioonide vahel

parandan faktivea
(parandan faktivea)
2013 ilmus romaan "[[Püha ja õudne lõhn]]". Romaani sündmustik leiab aset väljamõeldud maailmas ja keskendub kolmele mehele, kes pole kakskümmend aastat pärast klassiõdede jäljetut kadumist ikka veel nende otsimisest loobunud.
 
“Püha ja õudset lõhna” on nimetatud eesti (proosa)kirjanduse “haihtunud nullindate” lunastuseks ning üheks märgilisemaks kirjandussündmuseks viimase kümne aasta jooksul<ref>[http://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:195251/143104/page/158 Vikerkaar 4-5 2014: Diamat on see kui on igasugu, Mariann Tihane]</ref>, kirjandusdoktorkirjandusekspert Johanna Ross märgib, et teos “ületas harva erandina piiri ulme ja “päriskirjanduse” vahel<ref name="va">[http://va.ee/10-sisukord/63-kirjanduse-voidurelvastumine-intervjuu-robert-kurvitzaga Värske Rõhk: Kirjanduse võidurelvastumine. Intervjuu Robert Kurvitzaga]</ref>, ning pälvis elavat vastukaja mõlemalt poolt.
 
Ulmespetsialist [[Jaak Tomberg]] liigitab teose "fantastilise realismi" ja "maailmaehituskirjanduse" valda kuuluvaks: "Kirjandusteoreetilisest vaatenurgast õnnestub "Pühal ja õudsel lõhnal" dünaamiliselt ära kasutada kaht konventsionaalses žanrisüsteemis teineteisest seni üsna kaugel lahus seisnud žanritendentsi: realistlikku ja fantastilist. Veel enam, sel õnnestub tagantjärele edukalt ilmestada nende tendentside alatist olemuslikku ühisosa ning sellisena kehastab romaan "meie oma väikest tõestust" maailmakirjanduses valdavale tundmusele, et kahekümne esimese sajandi algus on teatud traditsioonilises mõttes uue ja produktiivse realismi mitmete ilmingute esilekerkimise aeg."<ref>[http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/maailmaehitamise-paranduslik-ainelaulatus/ Sirp: Maailmaehitamise paranduslik ainelaulatus]</ref>
229

muudatust