Unnepewe: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 2001:7D0:84C6:2280:440C:6000:99D0:E47 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille...
ristikoertele
3. rida:
'''Unnepewe''' oli muinaseestlaste [[vanem]] [[Sakala]] maakonnast, [[Henriku Liivimaa kroonika]] teatel [[Lembitu]] vend.
 
Unnepewe nimi esineb kroonikas vaid ühel korral, pärast vanem Lembitu langemist kui Unnepewe sakslastega kolm päeva pärast [[Madisepäeva lahing]]ut [[rahuleping]]u sõlmis:
 
<blockquote><small>''Et venit ad eos frater Lembiti Unnepewe cum aliis, qui remanserant, supplicantes pro pace pristina renovanda. ''<ref>Heinrici Chronicon Livoniae = Henriku Liivimaa kroonika. 1982. Traductionem paravit Richard Kleis, Enn Tarvel textum curavit et commentatus est. Tõlkinud Richard Kleis, toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel. Eesti Raamat, Revalie = Tallinn, XXI 5, lk 180.</ref></small></blockquote>
10. rida:
 
==Nime tõlgendus ja kasutamine kirjanduses==
Keeleteadlase ja onomastiku [[Eduard Roos]]i järgi on Unnepewe nime tänapäevane tähendus eesti keeles 'Õnnepäev'.<ref>Eduard Roos, "Eesti muistseist isikunimedest". In: [[Keel ja Kirjandus]], 1961, nr 6, lk 341–352</ref> Õnnepäeva nimekuju all esineb Unnepewe [[Julius Mägiste]] Henriku Liivimaa kroonika tõlkes<ref>"Henriku Liivimaa kroonika". Eesti Päevaleht, 2008, lk 140. Registris (lk 268) on Unnepewe tõlgendus Õnnepäevana antud siiski küsimärgiga. Lk 265 esineb nimekuju Unnepäev alt viitamine Õnnepäeva alla.</ref> ning ka raamatus "Kui Lembitu kutsus..."<ref>[[Evald Tõnisson]], [[Jüri Selirand]], [[Artur Vassar]], "Kui Lembitu kutsus...". Tallinn: Eesti Raamat, 1968, lk ...</ref> Seda nimekuju kasutas juba [[Juhan Luiga]]<ref>http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=693</ref> ning sama tõlgendus on ka ajalooportaalis [[Histrodamus]].<ref>[http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&event_id=2149&layer=124&lang=est#2149 Histrodamus: Sakala taasalistumine, 24. september 1217]</ref> ''Unnepewe'' = Õnnepäev tõlgenduse toetuseks on esitatud mitmed argumente: kroonikas on ''u''-tähega märgitud ka ''õ''-häälikut (''Turme'' ehk [[Tõrma]]), enimlevinud kroonikavariant sisaldab kahekordset ''nn''-i ja "-päev" on [[Läänemeresoome algkeel|läänemeresoome aluskeelde]] ulatuv liitnime komponent.<ref name=Alvre>[[Paul Alvre]]. [http://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/34888 Eesti ja liivi keeleaines Henriku Liivimaa kroonikas, II : Isikunimed.] ''[[Keel ja Kirjandus]], 1984, nr 9, lk 542–543</ref>
 
Henriku Liivimaa kroonika 1982. aasta eestikeelset väljaannet teaduslikult kommenteerinud [[Enn Tarvel]] on keeleteadlasele [[Valdek Pall]]ile toetudes arvanud, et [[13. sajand]]i muinaseesti isikunimede puhul ei ole võimalik kindlaks teha nende täpset hääldust.<ref>Henriku Liivimaa kroonika = Chronicon Heinrici Livoniae, 1982, lk-d 19–20</ref> Seetõttu on kroonika väljaandes muuhulgas kasutatud ka nimekuju Unnepewe.<ref>HCL, lk 181, märkus 21: "Nimetused "Õnnepäev", "Unepäev" jms. on puhtoletuslikud ega ole piisavalt põhjendatud".</ref> Sama nimekuju on kasutatud ka [[2012]]. aastal ilmunud koguteoses "Eesti ajalugu II: Eesti keskaeg".<ref>"Eesti ajalugu II: Eesti keskaeg". Tartu: Tartu Ülikooli ajaloo- ja arheoloogia instituut, 2012, lk 48</ref> [[Sulev Vahtre]] on oma teoses "Muinasaja loojang Eestis" (1990) kasutanud aga nimekuju Unnepeve.<ref>"Muinasaja loojang Eestis. Vabadusvõitlus 1208–1227." Tallinn: Olion, lk 127.</ref> Unnepewe esineb Õnnepäeva nime all [[Mait Metsanurk|Mait Metsanurga]] romaanis "[[Ümera jõel]]" ja [[Enn Kippel]]i romaanis "[[Meelis (Kippel)|Meelis]]"; samuti [[Juhan Sütiste]] näidendis "[[Lembitu (Ristikoerad)]]" ([[1961]]. aastal lavastas selle "Lembitu" nime all [[Leo Kalmet]]).
Alternatiivse tõlgendusena on välja pakutud, et nime esimene poolt tuleb sõnast "uni". See sõna on lisaks isikunimedele levinud ka kohanimedes ([[Uniküla]], [[Unipiha]]), erinevalt "õnn(e)"-elemendist, millel on ainult üks (ja seegi kaheldava tähendusega) teadaolev vaste teiste nimede hulgas. Kahes kroonikavariandis on ''Unnepewe'' asemel kirjas ''Unepewe''. Samas kui sõna "uni" vorm on tuletatud konsonanttüvelisest mitmuse genitiivist, siis sobib kahekordne ''nn'' ka "uni"-hüpoteesiga.<ref name=Alvre />
 
==Kroonika tõlgendusi==
Henriku Liivimaa kroonika 1982. aasta eestikeelset väljaannet teaduslikult kommenteerinud [[Enn Tarvel]] on keeleteadlasele [[Valdek Pall]]ile toetudes arvanud, et [[13. sajand]]i muinaseesti isikunimede puhul ei ole võimalik kindlaks teha nende täpset hääldust.<ref>Henriku Liivimaa kroonika = Chronicon Heinrici Livoniae, 1982, lk-d 19–20</ref> Seetõttu on kroonika väljaandes muuhulgas kasutatud ka nimekuju Unnepewe.<ref>HCL, lk 181, märkus 21: "Nimetused "Õnnepäev", "Unepäev" jms. on puhtoletuslikud ega ole piisavalt põhjendatud".</ref> Sama nimekuju on kasutatud ka [[2012]]. aastal ilmunud koguteoses "Eesti ajalugu II: Eesti keskaeg".<ref>"Eesti ajalugu II: Eesti keskaeg". Tartu: Tartu Ülikooli ajaloo- ja arheoloogia instituut, 2012, lk 48</ref> [[Sulev Vahtre]] on oma teoses "Muinasaja loojang Eestis" (1990) kasutanud aga nimekuju Unnepeve.<ref>"Muinasaja loojang Eestis. Vabadusvõitlus 1208–1227." Tallinn: Olion, lk 127.</ref>
 
Kuna kroonik märgib ära Unnepewe ja jätab teised vanemad nimepidi mainimata, on võimalik, et teda peeti teistest ülemaks ning et Unnepewest sai pärast venna surma Lõhavere ja ehk ka Sakala maakonna olulisim vanem.{{lisa viide}} Ent hiljem pole teda kroonikas enam mainitud.
Unnepewe esineb Õnnepäeva nime all [[Mait Metsanurk|Mait Metsanurga]] romaanis "[[Ümera jõel]]" ja [[Enn Kippel]]i romaanis "[[Meelis (Kippel)|Meelis]]"; samuti [[Juhan Sütiste]] näidendis "[[Lembitu (Ristikoerad)]]" ([[1961]]. aastal lavastas selle "Lembitu" nime all [[Leo Kalmet]]).
 
==Kroonika tõlgendusi==
 
==<nowiki/>==
Kuna kroonik märgib ära Unnepewe ja jätab teised vanemad nimepidi mainimata, on võimalik, et teda peeti teistest ülemaks ning et Unnepewest sai pärast venna surma Lõhavere ja ehk ka Sakala maakonna olulisim vanem.{{lisa viide}} Ent hiljem pole teda kroonikas enam mainitud.
 
==<nowiki/>Viited==
{{viited}}