John Dewey: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Ksoidla (arutelu | kaastöö)
Progressivismi teema täiendamine
Ksoidla (arutelu | kaastöö)
Instrumentalismi lõigu kirjutamine.
34. rida:
Progressiivse ühiskonna eesmärgiks oli indiviidi kasvamine toetavas kogukonnas. Püsivate saavutuste ideaal asendus pideva kasvamise ideaaliga. Dewey on kirjutanud: "Kasvamise protsess, arenemine ja progress on olulisemad kui lõpptulemus. Perfektne lõpptulemus pole eesmärk, vaid üha kestev viimistlemise, küpsemise ja täiustamise protsess on elu eesmärk". Progressivismi eeskujuks oli Darwinism. Kuna evolutsioonil pole lõppu, siis ei peaks olema lõppu ka isiklikul arengul. Dewey uskus aga ka seda, et indiviidid saavad oma iseloomu ja mõtted ühiskonnast. Ei ole indiviidi, kes eksisteeriks enne ühiskonda ja sotsiaalne panustamine ongi kõige õigem eneseteostus. Selline teaduslik vaade inimestest ja ühiskonnakorraldusest ei jätnu aga ruumi individuaalsele vabadusele. Ta uskus, et indiviidid peaksid end arendama, aga seda ühiskonna huvides. Inimesed peaksid leidma oma vabaduse konformsuses ja sotsiaalsete funktsioonide arendamises.
 
Progressiivne visioon ei olnud piiratud aga ainult psühholoogiaga - see haaras kõiki sotsiaalteadusi. Suunaks oli käitumisele keskendumine, sest sotsiaalne kontroll on eelkõige käitumise kontroll. Saavutamaks sotsiaalset kontrolli, peaksid psühholoogid loobuda introspektsioonist käitumise uurimisel ja uurima hoopis seda, kuidas käitumine on kontrollitud erinevate tingimuste poolt ja kuidas keskkonna kontrollimine annab juhtidele võimaluse kontrollida käitumist. <ref name=":0">Leahy, T.H. (1997). The conspiracy of naturalism. Raamatus: ''A History of Psychology.'' (lk. 287-296). Upper Saddle River, NJ: Prentice Hall. </ref>
 
Progressiivne psühholoogia tugineb pragmatismile. Dewey ise pidas ennast pigem instrumentalistiks. Dewey järgi inimese aktiivsus algab kogemusega, sisaldab kogemust ja lõpeb kogemusega. Tegevus, mõtlemine ja teadmine on pragmaatilise maailmanägemuse kohaselt abinõud, mille abil saab analüüsida reaalsust.
 
Haridusel peab olema praktiline väärtus - see, mida õpitakse koolis peab olema rakendatav ka koolikeskkonnast väljapoole. Tõeline õppimine seisneb eluprobleemide lahendamises. Haridusel on ka ühiskondlik väärtus ja sotsiaalne funktsioon. Kasvamine läbi vabaduse, loovuse ja dialoogi on ideaal ja arengul pole lõppu. Progressiivne lähenemise puhul annab õpetaja õpilastele praktilisi teadmisi, õpetab probleemilahendusoskuseid, mis on vajalikud ühiskonna muutmiseks.
 
== Instrumentalism ==
Dewey ja tema järgijad arendasid funktsionaalset teooriat teadvusest - instrumentalismi. Dewey uskus, et teadmised on instrumendiks,et maailma mõista ja seejärel seda muuta. Ta kirjeldas mõistust kui bioloogilise organismi aktiivset kohanemist keskkonnaga. Mõistus oli tema uskumuse järgi võime prognoosida tagajärgi ja reageerida nii nagu need oleks stiimulid praegusele käitumisele. Seega oli mõistus Dewey arvates kogum representatsioone maailmas, mis funktsioneeris instrumentaaalselt, et adaptiivselt juhtida organismi keskkonnaga toimetulekul. See, mis teeb millestki mentaalse, mitte füüsilise nähtuse on see, et see osutab millelegi muule - sellel on tähendus.
 
Dewey rõhutas ka mõistuse sotsiaalset loomust ning väitis isegi, et loomadel pole mõistust. Kui Descartes arvas, et mõtlemine tuleb enne ja see saab väljenduda ainult kõnes, siis Dewey arvas, et rääkima õppimine loob võime mõelda. Ta uskus, et kogu mõistus on sotsiaalne konstrukt mitte privaatne omand. Kui me mõtleme, siis me lihtsalt räägime endaga kasutades sotsiaalselt õpitud kõnet. <ref name=":0" />
 
== Tähtsamad teosed ==