Tegevussubjekt: erinevus redaktsioonide vahel

Just tegevussubjekt on see, kellele või millele viitavad näiteks [[lause]]s kasutatud [[enesekohane asesõna|enesekohased asesõnad. nt]]: '''''Juhan''' ehitas kevadel (<u>'''oma''')</u> suvilat.''

Lausest '''''Poisile''' meeldib koera paitada'' nähtubon seenäha, et infinitiiv<nowiki/>itarindist (''koera paitada'') välja jäetav tegevussubjekt peab olema identne põhilause tegevussubjektiga, st paitaja saab olla ainult poiss.

Olenevalt [[tegusõna]] tähendusest võib tegevussubjekti täpsem semantiline roll olla erinev.<ref name=":0" />

* '''agent''' ehk tegija, s.o teadlikult toimiv, oma tegevust kontrolliv elusolend on tegevuslauses tavaliselt tegevussubjekt. nt: '''''Ema''' peseb aknaid.''

* '''mitteteadlik toimija''', harilikult elutu objekt, võib lauses olla tegija asemel. nt: '''''Lehed''' langesid puult.''

* '''vahend''' võib tegija puudumise korral olla tegevussubjektiks. nt: '''''Kivi''' lõhkus akna.''

* '''kogeja''', s.o psüühilises protsessis või seisundis olija on tegevussubjektiks taju- või tundesõnade puhul.  nt: '''''Mulle''' meeldib muusika''

* '''stiimul''' on psüühilise protsessi või seisundi otsene tekitaja. nt: '''''Sääse''' pinin tüütas poissi.''

* '''omaja''' võib olla tegevussubjektiks omamislauses. nt: '''''Mul''' on kolm õde.''

* '''saaja''' väljendab lauses millegi üleminekut ühe omaja valdusest teise. nt: '''''Tüdruk''' sai vanaemalt taskuraha.''

* '''lähe''', s.o lähtekoht või lähteseisund võib toimida seisundimuutust väljendavates tulemuslausetes. nt: '''''Poiss''' kasvas meheks''.