John Dewey: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Ksoidla (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Lisatud refleksikaare kohta informatsiooni, parandatud eelnevaid sõnastusi.
2. rida:
'''John Dewey''' ([[20. oktoober]] [[1859]] – [[1. juuni]] [[1952]]) oli ameerika filosoof, psühholoog ja haridustegelane.
 
Ta oli üks [[pragmatism]]i ja instrumentalismi, [[funktsionaalne psühholoogia|funktsionaalse psühholoogia]] ning progressiivse haridusfilosoofia rajajaid.
 
Kuigi Dewey on kõige tuntumad tööd on haridusteemalised, siis on ta lisaks kirjutanud ka [[Epistemoloogia|epistemoloogiast]], [[Metafüüsika|metafüüsikast]], kunstist, loogikast, sotsiaalsetest teooriatest ja eetikast. Ta oli tuline demokraatiapooldaja - seda nii poliitikas, hariduses kui ka ajakirjanduses. Dewey uskus, et on kaks fundamentaalset teemat - koolid ja kodanikuühiskond - mis vajavad enim tähelepanu ja ümberkorraldusi.<ref>''Early Works'', 1:128 (Southern Illinois University Press) op cited in Douglas R. Anderson, AAR, ''The Journal of the American Academy of Religion'', Vol. 61, No. 2 (1993), p. 383.
</ref>
== Elukäik ==
John Dewey sündis 20.oktoobril 1859, Burlingtonis, [[Vermont|Vermontis]] tagasihoidlike majanduslike tingimustega neljalapselisse perre.<ref>Gutek, Gerald L. ''Historical and Philosophical Foundations of Education: A Biographical Introduction''. Upper Saddle River, NJ: Pearson Education Inc. p. 338. [[International Standard Book Number|ISBN]] [[Eri:BookSources/0-13-113809-X|0-13-113809-X]].</ref> Ta1879.aastal lõpetas ta Vermonti ülikooli ''[[Phi Beta Kappa]]''<ref>[http://www.pbk.org/infoview/PBK_InfoView.aspx?t=&id=59 Who Belongs To Phi Beta Kappa]</ref> ning seejärel töötas kaks aastat keskkooliõpetajana ning ühe aasta algklasside õpetajana. <ref>[http://www.bgsu.edu/departments/acs/1890s/dewey/dewey.html bio of Dewey from ''Bowling Green State University'']</ref> Dewey otsustas, et ta ei sobi siiski kooliõpetajaks ning asus [[Johns Hopkinsi Ülikool|John Hopkinsi]] Ülikooli õppima, kaitstes seal ka 1884.aastal edukalt oma avaldamata ning praegu kadunud oleva doktoritöö "''The psychology of [[Immanuel Kant|Kant]]".''
 
Pärast sedadoktorikraadi liikusomandamist õpetas Dewey Chicagomõned Ülikooliaastad Michigani Ülikoolis ning arendasseejärel, omaaastal uskumust1894, ratsionaalsesseliikus empiritsismita jaChicago Ülikooli ning hakkas tegelema [[Pragmatistlik filosoofia|pragmatistliku filosoofia]] temaatikaga, olles filosoofia, psühholoogia ja kasvatusteaduste professor. Chicago Ülikoolis õpetamise ajal ajal kirjutas ta neli esseed (kogutud "''Thought and its Subject-Matter").'' Vastuolud juhtkonnagaadministratsiooniga viisid aga Dewey otsuseni Chicago Ülikoolist lahkuda. 1899 valiti Dewey [[Ameerika Psühholoogide Assotsiatsioon]]<nowiki/>i presidendiks. Alates aastast 1904 kuni pensionieani töötas ta Columbia Ülikoolis ja Columbia Ülikooli õpetajate kolledžis filosoofiaprofessorina.1905 valiti ta Ameerika Filosoofide Assotsiatsiooni presidendiks. Lisaks oli ka kauaaegne Ameerika Õpetajate Föderatsiooni liige.
 
Dewey on elu jooksul publitseerinud üle 700 artikli, 140 ajakirjas ja ligikaudu 40 raamatut.
16. rida:
Michigani Ülikoolis publitseeris Dewey oma esimese raamatu "Psühholoogia" (1887), kus üritas sünteesida idealismi ja eksperimentaalset teadust. <ref>Field, Richard. [http://www.iep.utm.edu/d/dewey.htm ''John Dewey in'' The Internet Encyclopedia of Philosophy]. Northwest Missouri State University. Retrieved 29 August 2008.</ref>
 
Mõjutatuna [[William James]]<nowiki/>i "Psühholoogia printsiipidest" (1890) hakkas Dewey koos kolleegide [[James Hayden Tufts]]´i ja [[George Herbert Mead]]´iga psühholoogias muutusi arendama. Nad rõhutasid pigem sotsiaalse keskkonna mõjule käitumisele ja mõttetegevusele kui füsioloogilise psühholoogiapsühhofüsioloogilisi teadmisi (erinevalt [[Wilhelm Wundt|Wundt]]<nowiki/>ist ja tema järgijatest).1894 ühinesid Dewey, Tufts, Mead ja Angell ning moodustasid nn "Chicago rühma" psühholoogias.
 
Nende uudne vaade psühholoogiale (mida hiljem hakati nimetama [[Funktsionaalne psühholoogia|funktsionaalseks psühholoogiaks]]), pani rõhku tegevustele ja rakendatavusele. Dewey artiklis "[[Refleksikaar|Refleksikaare]] kontseptsioon psühholoogias" (1896), esitas ta vastuväiteid traditsioonilisele stiimul-vastus arusaamale refleksikaarest ning pakkus välja uue lahenduse, kus see, mis tähistab "stiimulit" ja see, mis tähistab "vastust" sõltub sellest, kuidas keegi situatsiooni vaatleb. Kuigi ta ei eitanud stiimuli, aistingu ja vastuse eksisteerimist, siis ei nõustunud ta seisukohaga, et need on eristuvad, kõrvutatavad sündmused, mis toimiksid järjest. Ta arendas ideed, et see, kuidas stimulatsiooni ajendatakse on kordineeritud eelmiste kogemuste tagajärgedede poolt. Vastus on moduleeritud tajumusliku kogemuse läbi.
 
1899 valiti Dewey Ameerika Psühholoogide Assotsiatsiooni presidendiks. Ühtlasi on Dewey esimene psühholoog, keda mälestati USAs ka tema pildiga postimargiga. <ref>Brucato, G. & Hogan, J.D. (1999, Spring). "Psychologists on postage stamps" ''The General Psychologist'', 34(1):65</ref>
 
Dewey huvitasid ka visuaalne taju uuringud, mida viis läbi Dartmouth´i professor Abelbert Ames, Jr., kuid Dewey oli ka suuri probleeme kuulmisega - ta ei suutnud eristada helikõrgusi ja teda peeti ebamusikaalseks. <ref>Zeltner, Philip N.; '''John Dewey's Aesthetic Philosophy'''; p. 93 ISBN 90-6032-029-8</ref>
 
== Refleksikaar ==
Dewey kritiseeris artiklis "[[Refleksikaar|Refleksikaare]] kontseptsioon psühholoogias" (1896) traditsionaalset kontseptsiooni refleksikaarest, viidates sellele, et sellise arusaama puhul tükeldatakse käitumine kunstlikult osadeks. Kuigi ta ei eitanud stiimuli, aistingu (idee) ja vastuse olemasolu, siis ei nõustunud ta seisukohaga, et need on eristuvad ja kõrvutatavad sündmused, mis toimuvad järjest. Dewey uskus, et stiimul, idee ja vastus on tööjaotused üldises tegevuse kordineerimises - organismi kohanemisel keskkonnaga. Dewey uskus, et tajumine on tingitud käitumine, mis on mõjutatud teistest, samal ajal toimuvatest käitumistest. Hetkel toimuv käitumine on see, mis teeb tajumise oluliseks või määrab selle, kas stiimul üldse jõuab teadvusesse. Stiimul saab sensatsiooniks ja omandab väärtuse ainult siis, kui see on seotud hetkel toimuva käitumisega. Dewey uskus, et ainult siis kui käitumist peab kohandama reaalsusega tekib aisting (idee) ja emotsioon. Käitumine võib tihti toimuda ka iseseisvalt ja sellega ei pruugi kaasneda aistinguid või ideid.
 
Aastal 1943 valiti refleksikaarest kirjutatud artikkel üheks oluliseimaks artikliks, mis ajakirjas ''Psychology Review'' avaldatud. Dewey näitas, et taju kontrollimist saab seletada kordineeritud, pidevalt muutuvate ja adaptiivsete käitumiste seisukohalt. Need ideed said osaks funktsionalismi põhitõdedest.
 
== Progressiivne haridus ==
Dewey uuris psühholoogia rolli ühiskonnas keskendudes haridusreformile. Haridusreform oli üks progressivismi põhilisi murekohti ja Dewey oli progressiivne haridusfilosoofia looja. Koolid pidid muutuma laste jaoks kogukonnaks, et Ameerika ühiskonnas saaksid muutusi ja reforme hakata ellu viima neis koolides kasvanud ja õppinud lapsed. Dewey pidas kooli suurepäraseks kohaks, kus uurida psühholoogia kasulikkust ja kasutamisvõimalusi sotsiaalsete praktikate jaoks. Ta uskus, et "mõistus on fundamentaalselt psühholoogia jaoks kohanemisinstrument" ja seda saab arendada koolis. Koolid peaksid eelkõige õpetama väärtusi ja need väärtused peaksid olema ajendatud ühiskondliku kasvus eesmärgist ja kogukonna solidaarsust arvestades. Need väärtused ei peaks olema ainult kooli, vaid saama osaks iga suurema institutsiooni väärtustest. <ref>Leahy, T.H. (1997). The conspiracy of naturalism. Raamatus: ''A History of Psychology.'' (lk. 287-296). Upper Saddle River, NJ: Prentice Hall. </ref>
 
== Tähtsamad teosed ==
44. rida ⟶ 52. rida:
 
"Knowing and the Known" (1949)
 
== Tunnustused ==
John Dewey valiti [[1911]]. aastal [[Ameerika Filosoofiaselts]]i liikmeks.
 
==Teosed eesti keeles==