Bioloogiline relv: erinevus redaktsioonide vahel

Algelised bioloogilise sõja viisid on olnud kasutusel alates antiikajast, mil nähti loomakorjuste ning nakkuste hävitavat mõju vaenlasele. Kaevude mürgitamine oli üheks levinumaks viisiks vaenlase nõrgestamisel nii paljudes Euroopa sõdades kui Ameerika Ühendriikide kodusõjas, ulatudes isegi 20. Sajandissesajandisse. Näiteks 6. sajandil eKr mürgitasid assüürlased seenega vaenlase kaeve, et põhjustada nende vägedes deliiriumit. 1346. aastal viskasid Kuldse hordi mongolid enda katku surnud sõdalasi ja vange üle Kaffa linna müüride. See on välja toodud ühe põhjusena, miks must surm võis levida Euroopasse.<ref name=":0">http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1200679/</ref>

Biorelvade kasutamine muutus keerulisemaks 19. Sajandilsajandil, mil [[Robert KochiKoch]]<nowiki/>i, saksa arstiteadlase [[Kochi postulaadid|postulaadid]] ning mikrobioloogia areng võimaldasid patogeenide isolatsiooni ning tootmist.<ref name=":0" />

1924. Aastalaastal ei leidnud Rahvasteliidu alamkomitee kindlaid asitõendeid, et Saksamaa oleks sõjas kasutanud biorelvi, kuid sellest hoolimata kehtestati 17. juunil 1925 Genfi protokoll.<ref name=":0" />

On tähtis märkida, et kõiki klassikalisi ning modernseid bioloogiliste relvade organisme saab taimedest ja loomadest, kes on selle haigusega nakatunud. Üks eranditest on rõuged. Seega on tähtis avalik tervishoid ning haiguste jälgimine, sest arstid ja veterinaariad on võimelised epideemiate varajastes faasides avastama, kas tegu on bioloogiliste relvade rünnakuga.

NATO mitmeriigilise keemia-, bio-, radioloogilise ja tuumarelva vastase kaitse pataljoni toetuseks arendavad alliansi relvastusspetsialistid vahendeid keemia-, bio-, radioloogilise ja tuumarelva avastamiseks, nende relvade vastaseks kaitseks ja nende toimeainete vallandumisest tulenevate ohtudega võitlemiseks. Liitlased on koostanud dokumendid, milles pannakse paika ühine doktriin, kord ja varustuse standardid kaitseks nende relvade eest ja rünnakujärgseks saaste eemaldamiseks. Allianss on välja töötanud ka veepõhise dekontaminaatori, mida NATO liikmesriikides praegu katsetatakse. Tehakse ka uuringuid, mille eesmärk on välja arendada tehnoloogiad nende surmavate ainete kaugavastamiseks. Plaanis on edasi arendada ka sõjalisi võimeid, et neid relvi lahinguväljal kahjutuks teha.<ref>http://www.nato.int/docu/review/2004/issue3/estonian/military_pr.html</ref>

=== Vihjed, mis viitavad sellele, et on tegemist võiksvõib olla bioloogilise rünnakuga ===

Bioloogilise rünnaku puhul võib nakatunute arv olla väike ja nakatunud võivad olla hajutatud. Järgnevad vihjed võivad olla tõesed ka looduslikultlooduslikule haiguste levikuga, kuid bioloogiliste rünnakute puhul peaks neile tähelepanu pöörama.<ref name=":2">http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2870591/</ref> Alati ei pruugi kõik vihjed esineda.

# Ebatõenäoline haiguse levik suure suremusega. Looduslikult võib samuti mõni haigus laialdaselt levida, kuid kui haiguse algele ei leita looduslikku põhjust, peaks kahtlustama, et võib tegemist võib olla bioloogilise rünnakuga.

# Suurem suremus kui oodati. See tähendab, et bioloogilist agenti võibon ollavõidud muuta laboris muudetud olla antibiootikumite või muude ravimite vastu resistentsemaks.

# Ebatavaline haigus. Paljude haiguste puhul saab öelda, missuguses keskkonnas, mis viisil ja miks haigus levib, kuid kui tegemist on epideemiaga, mis on antud asukoha jaoks ebatavaline, siis võiks kahtlev ollakahelda haiguse allika suhtes.

# Haigusel on kindel algpunkt. Rünnaku puhul nakatunute hulk suureneb väga järsult ning kukub kalangeb samuti väga järsult. Tihti on haiguse peiteaega ka lühendatud. Haigestunute järgi saab kindlaks teha, kus nakatuti.

# Mitu epideemiat. Mitmes kohas korraga nakatatakse inimesi korraga ühe või mitme haigusega inimesi.

# Surnud loomad. Erinevaid loomeloomi on ajaloo jooksulajaloos kasutatud, et inimesi hoiatada haiguste eest hoiatada. Näiteks linde on linde kasutatud kaevandustes, et avastada kahjulikke gaase. SuureKõrge järsujärsk loomade suremus võib vihjeks ollavihjata, et levib haigus, mis võib ka inimesi võib mõjutada.

# Tagurpidi levik. Erinevate zoonooside[[Zoonoosid|zoonoos]]<nowiki/>ide korral levib haigus esmalt loomadele janing siisseejärel inimestele. Kui inimesed nakatuvad enne või loomadega samaaegselt, peaks kahtlustama haiguse ebaloomulikku levikut.

# Ebatavaline viishaiguse kuidasilmnemise haigus ilmubviis.

# Muster, kus inimesed nakatuvad. Nakatumiste asukohad tuleks kaardistada. Kui muster on alaltuultallaltuult, peaks kahtlustama aerosoolset nakkuse levikut.