Eestirand: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 77.218.50.114 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi 78.28.64.70. |
|||
78. rida:
===Hukkumine===
==== Konvois mobiliseeritutega ====
1941 a. augustis, kui [[Punaarmee]] taandus [[Wehrmacht]]i eest ja valmistus Eestist evakueeruma, määrati Eestirand [[konvoi]]sse koos [[tanker]]iga nr. 11, transpordilaevadega [[Aegna (reisi-kaubaaurik)|Aegna]] ja A. Ždanov, [[hüdrograafialaev]]aga Gidrograf, [[jäämurdja]]ga Oktjabr, vigastatud [[hävitaja]]ga Engels ning lisaks 6 [[miinitraaler]]iga. Konvoi transportis Eestist samal aastal [[Nõukogude Armee]]sse mobiliseerituid [[Kroonlinn]]a. Laeval oli ligikaudu 3500 meest (mõnede allikate kohaselt isegi umbes 5000 meest), nende hulgas ka ligi 40 Eesti kõrgemat [[ohvitser]]i, kes olid arreteerimislainest kõrvale jäänud.
Laeva pardal oli ka 75 teost [[Eesti Kunstimuuseum]]i kogust, mis olid määratud Peterburi evakueerimiseks. Pole teada, mis neist teostest hiljem sai.<ref>Eesti kunsti varjatud pool (II). [[Postimees]], 28. mai 2016</ref>
Konvoi väljus Tallinnast [[24. august]]il kell 10.
==== Õhurünnakud ====
[[Keri]] saare juures ründasid konvoid Saksa õhujõudude lennukid. Laev sai kaks pommitabamust, kuid tänu veekindlatele vaheseintele jäi veepinnale. Pommitamise käigus hukkus laeval 44 inimest. Tekkis aga lisaks paanika ja mitusada meest hüppas üle parda - enamik neist uppus. Laeva kapten Boris Nelke keeldus hoolimata punase [[politruk]]i ähvardusest konvoiga koos edasi sõitmast, vaid juhtis kahest pommitabamusest lekkiva laeva [[Prangli]] saare lähedusse madalikule. Süsteemile vastu hakkamine oli toona hulljulge otsus, kuid sellega päästis kapten hulga inimelusid.
| |||