Erinevus lehekülje "Suurtükk" redaktsioonide vahel

Lisatud 109 baiti ,  5 aasta eest
P
Ajaloos eelmise versiooni lingid.
(Eelmise versiooni sisu tagasi toodud)
P (Ajaloos eelmise versiooni lingid.)
== Ajalugu ==
 
Enne suurtükkide kasutuselevõttu täitsid raskerelvade ülesannet heitemasinad[[heitemasin]]ad ja [[Kiviheitemasin|katapuldid]].
28. jaanuaril 1132. aastal leidis aset esimene dokumenteeritud sündmus, kus oli [[püssirohi|püssirohtu]] kasutatavat suurtükki kasutatud, kui Kindral Han Shizhong, Songi dünastiast kasutas Fujiani linna vallutamiseks Huochonge, ehk käsikahureid.<ref>[http://www.guoxue123.com/shibu/0101/01ssqw/025.htm 世忠以天桥、对楼、云梯、火炮等急击之]</ref> Varajased Hiina suurtükid olid vaasi kujuga, nagu näiteks 1350. aastast pärit kahurid, mis leiti 14. sajandi Mingi dünastia traktaadist, Huolongjing.<ref name="needham314316">{{Harvnb|Needham|1987|pages=314–316}}</ref> Metallurgia tehnikate arenedes ei kasutanud hilisemad kahurid enam vaasi kuju. Seda muutust saab näha pronksist ''“thousand ball thunder”'' -st, mis oli varajane näide lahinguvälja suurtükist.<ref name="Science and Civilisation in China">{{cite book|first=Joseph|last=Needham|year=1987|publisher=[[Cambridge University Press]]|title=Science & Civilisation in China, volume 7: The Gunpowder Epic|isbn=0-521-30358-3|pages=317–319}}</ref> Need relvad levisid Lähis-Itta ning Euroopasse jõudsid piiratud kujul 13. sajandil.
Esimene [[püssirohi|püssirohul]] töötav suurtükk võeti kasutusele [[1348]]. aastal Rudelsburgi[[Rudelsburg]]i juures.
Aasias võtsid [[mongol]]id hiinlaste suurtükid kasutusele ning kasutasid neid väga effektiivselt enda suurtes vallutustes. 14. sajandi lõpuks kasutasid [[Hiina]] mässajad organiseeritud suurtükke ning ratsaväge, et mongolid riigist välja suruda.
[[15. sajand]]il leiutati [[lafett]] ja asetati suurtükid ratastele.
15[[Saja-aastane sõda|Saja-aastase sõja]] ajal muutusid süürtükid levinumaks. sajandilKuigi leiutatioli lafettpalju jaüritusi asetatilukust suurtükidlaadimisega, ratastelelaeti neid alati rauast, sest ei osatud neid veel korralikult välja töötada. [[19. sajandilsajand]]il leiutati Šveitsis[[Šveits]]is heitelaengute süsteem ja Saksamaal[[Saksamaa]]l tagantlaetav suurtükk. Samuti võeti kasutusele vintsooned rauas. Seoses [[raudtee]] arenguga hakati suurtükke paigutama raudteeplatvormidele. [[20. sajandisajand]]i alguseks leiutati [[taandurmehhanism]]. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal võeti peamiselt prantslaste eestvõttel alates aastast [[1917]] kasutusele esimesed liikursuurtükid. Kergemaid suurtükke paigutati ka veoautodele[[veoauto]]dele.
 
[[Saja-aastane sõda|Saja-aastase sõja]] ajal muutusid süürtükid levinumaks. Kuigi oli palju üritusi lukust laadimisega, laeti neid alati rauast, sest ei osatud neid veel korralikult välja töötada.
 
== Laskemoon ==
5

muudatust