Meelis (Kippel): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
2. rida:
Peategelane Meelis oli [[Sakala]] vanema [[Lembitu]] poeg. Olles sakslaste kätte pantvangi langenud, suutis ta koju tagasi jõuda. Ta võttis osa [[Lindanise lahing]]ust ja [[Tartu lahing (1224)|Tartu lahingust]], kus ta sai surma, võideldes hilisema Tartu kohal asunud linnust kaitstes kõrvuti Koknese vürsti Vjatškoga, keda raamatus kujutati venelasena.
Venelaste (Pihkva ja Novgorodi) toetus eestlaste vabadusvõitlusele oli jutustuse lõpuveerandis (alates 12. peatükist) üks läbivaid teemasid. Raamat pälvis Nõukogude ajal palju tähelepanu just tänu eesti ja vene rahva sõpruse ning ühise saksavastase võitluse kujutamisele, mis sobis toonase riikliku ideoloogiaga, eriti Teise maailmasõja järel.
Teoses liitlastena kujutatud Meelisele ja [[Koknese vürstiriik|Koknes]]e vürstile [[Vjatško]]le püstitati Nõukogude ajal [[Tartu]]s [[Kassitoome]]le pronksist mälestusmärk, [[skulptuurigrupp "Vjatško ja Meelis Tartu kaitsel"]]. 1954. aastal tuli esiettekandele eesti helilooja [[Anatoli Garšnek]]i oratoorium "Vürst Vjatško ja vanem Meelis" (libretist [[Paul Anton]]).
| |||