Laiend: erinevus redaktsioonide vahel

'''Laiend''' on lauses[[lause]]s esinevate [[Fraas|fraaside]] [[Fraasi peasõna|peasõnadegapeasõnaga]] [[Alistus|alistusseoses]] olev lause mistahes [[Lause kõrvalliikmed|kõrvalliige]], milleks võib olla [[sihitis]], täiend[[öeldistäide]], öeldistäide[[määrus]] või määrus[[täiend]], mis täpsustab ning piiritleb fraasi peasõna.

Eesti keeles on '''laiend''' [[Alistus|alistusseose]] -, s.o [[lause moodustaja|moodustaja sõltuvus teisest moodustajast ''-'', mõiste. Alistavat moodustajat nimetatakse põhjaks, alistuvat agamoodustajat '''laiendiks'''. Alistusseos seisneb sisulistes piirangutes võimalikule '''laiendile.'''<ref>Erelt, Mati 2013. Eesti keele lauseõpetus. Tartu Ülikool. [http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/34069/erelt.indd.pdf]</ref>

Lauses ''Venna raamat on laual'', on [[nimisõnafraas]]i peasõnaks ''raamat'' ning seda täpsustab laiend ''venna''.

'''[[Sihitis]]''' on [[tegusõna]] laiend, mis väljendab kellele või millele on tegusõnaga väljendatud tegevus suunatud. Näiteks: V''anaema keetis '''putru'''.''

'''[[TäiendÖeldistäide]]''' on nimisõnaverbi ''olema'' laiend, mis väljendab kes, mis või missugune on lauses [[alus]]ega tähistatu. Näiteks: K''ass on 'P''ikkkollane''''' ''mees.''

'''[[ÖeldistäideMäärus]]''' on verbi[[omadussõna]] ''olema''või [[määrsõna]] laiend, mis väljendab kestegevuse aega, miskohta, võiviisi, missugune on alusega tähistatupõhjust. Näiteks: K''assKell on '''kollaneüsna''' palju; Ta oli '''kärme''' vihastama.''<ref>Erelt, Mati, Tiiu Erelt, Kristiina Rossi 1997. Eesti keele käsiraamat. Eesti Keele Sihtasutus.</ref>

Põhja ja laiendi seose tiheduse järgi saab eristada kahesuguseid laiendeid:

* [[Seotudseotud laiend|seotud laienditekslaiendid]] - need on nii sisuliselt kui ka vormilt konkreetsest põhjast ehk alistavast moodustajast tingitud ning väljendavad lauses üldiselt sündmuse osalisi. Näiteks: M''a kohtusin '''sõbraga'''.''

* [[Tegusõnategusõna vabad laiendid|vabadeksvabad laienditekslaiendid]] - need on põhjast ehk alistavast moodustajast tingitud minimaalselt ning väljendavad lauses üldiselt kohta, aega või asjaolusid. Näiteks: O''lin '''toas''' üksi; Vestlesin '''toas''' sõbraga.''<ref>Erelt, Mati, Tiiu Erelt, Ülle Viks, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare, Reet Kasik, Helle Metsalang, 1993. Eesti keele grammatika II. Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut.</ref>